ARST SELGITAB | 2. tüüpi diabeet on suuresti ennetatav. Kas elustiiliga on võimalik väljakujunenud haigust kontrolli all hoida?

Eestis diagnoositakse igal aastal ligikaudu 5600 uut 2. tüüpi diabeedi juhtu ja diabeeti põeb iga kuueteistkümnes inimene. Tegu on elustiilihaigusega, millele on küll geneetiline eelsoodumus, aga mis on tervisliku toitumise ja regulaarse liikumisega suuresti ennetatav. Tervisekassa usaldusarst Liina Vassil selgitab, kuidas juba välja kujunenud haigust kontrolli all hoida.

2. tüüpi diabeet tekib siis, kui keha rakud muutuvad insuliini suhtes resistentseks. See tähendab, et insuliini toime nõrgeneb ja vere glükoosi ehk veresuhkru tase tõuseb. Insuliin on hormoon, mida toodab kõhunääre, ja selle ülesanne on aidata glükoosil siseneda rakkudesse, et anda neile energiat. Kui rakkude insuliinitundlikkus väheneb, peab kõhunääre tootma rohkem insuliini, et hoida veresuhkur normi piires.

Diabeedi diagnoosimine ja ravi on perearsti meeskonna ülesanne, kes määrab ravib ja nõustab patsienti. Väljakujunenud diabeedi korral süveneb haigus aeglaselt, mistõttu tuleb ravi regulaarselt üle vaadata.

Diabeet suurendab krooniliste haiguste riski

Diabeedi kontrolli all hoidmiseks on oluline järgida arsti soovitusi, võtta ravimeid ettenähtud viisil ja kontrollida regulaarselt veresuhkru taset. Veresuhkru taseme jälgimine toimub glükomeetri või glükoosisensori abil. Tervisekassa poolt kompenseeritud glükomeetri testribade ja lantsettide (torkevahendid vere võtmiseks) abil saavad diabeedihaiged oma veresuhkru taset ise kontrollida.

Tavaliselt ravitakse 2. tüüpi diabeeti tablettravimitega, kuid haiguse süvenedes võib vajalikuks osutuda insuliini süstimine. Eestis tagab tervisekassa kaasaegsete ravivõimaluste kättesaadavuse, sealhulgas hüvitades 2.tüüpi diabeedi ravimeid ja meditsiiniseadmeid, millele kulub keskmiselt üle 30 miljoni euro aastas.

Väga oluline on pöörata tähelepanu toitumisele ja füüsilisele koormusele juba varase diabeedi korral või riskifaktorite esinemisel, kui ei ole veel tekkinud pöördumatuid muutusi kõhunäärme töös. Enamik 2. tüüpi diabeedi patsiente on ülekaalulised, mistõttu on oluline motiveerida neid kehakaalu langetama. Ülekaal ja rasvumine suurendavad diabeedi kulgemise riski ning võivad viia raskete tüsistusteni. Diabeet suurendab ka teiste krooniliste haiguste, nagu kõrgvererõhktõbi ja südame-veresoonkonnahaigused, tekkimise riski.

Elustiili muutmine ja ravi

Diabeeti saab edukalt kontrolli all hoida, järgides alljärgnevaid nõuandeid.

Tasakaalustatud toitumine. Vali madala glükeemilise indeksiga (GI) toidud, mis ei tõsta liialt veresuhkru taset. Hästi sobivad täisteraviljad, köögiviljad ja puuviljad. Vältida tuleks suhkrurikkaid ja töödeldud toite.

Kehaline aktiivsus. Regulaarne liikumine aitab alandada veresuhkru taset ja parandada insuliinitundlikkust. Soovitatav on vähemalt 30 minutit mõõdukat kehalist aktiivsust enamikel nädalapäevadel.

Kaalulangetus. Ülekaalu kaotamine, isegi mõni kilogramm, võib oluliselt parandada veresuhkru taset ja vähendada tüsistuste riski.

Ravimid. Kui elustiilimuutused ei ole piisavad, määrab arst sageli ravimeid, mis aitavad hoida veresuhkru taset normis. Kõige tavalisemaks ravimiks on metformiin, kuid vajadusel kasutatakse ka teisi veresuhkrut alandavaid ravimeid, sealhulgas insuliini.

Veresuhkru jälgimine. Veresuhkru regulaarne jälgimine glükomeetri või glükoosisensoriga aitab mõista, kuidas toit ja füüsiline aktiivsus mõjutavad veresuhkru taset, ning aitab kohandada ravi vastavalt vajadusele.

Jalgade hooldus. Diabeedist tingitud närvikahjustused võivad põhjustada tundlikkuse kaotust jalgades. Selle vältimiseks on oluline regulaarselt jalgu kontrollida ja hooldada.

Pea meeles, et 2.tüüpi diabeedi puhul on edu võtmeks järjepidevus. Elustiili muutmine ja ravi järgimine aitavad hoida veresuhkru taseme kontrolli all ning vältida tõsiseid tüsistusi. Rohkem infot 2.tüüpi diabeedist ja haigusega toimetuleku kohta leiad patsiendijuhendist. Juhend on valminud tervisekassa rahastusel ja seda saab tasuta tellida aadressil [e-mail] (tellimusele tuleb lisada trükise nimi, kogus, tellija nimi, kontaktnumber ja täpne postiaadress).

Uuring: diabeet mõjutab tugevalt vaimset tervist

14. novembril peetakse Maailma Diabeedipäeva, mis kutsub teadvustama, et diabeediga kaasnevate probleemide ring on väga lai.

Värske ülemaailmne uuring paljastab, et 77% diabeeti põdevatest inimestest on kogenud ärevust, depressiooni või muud vaimse tervise häiret seoses oma haigusega. Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni uuringu kohaselt oli kõige levinum vaimset heaolu mõjutav tegur hirm tüsistuste tekkimise ees (83%). Muudeks teguriteks on igapäevane diabeedi juhtimine (76%), häbimärgistamine ja diskrimineerimine (58%) ning hirm nõelte ees (55%). Kuigi diabeet ei too alati kaasa vaimse tervise probleeme, teatas 79% uuringus osalejatest, et on kogenud diabeedi läbipõlemist, mis on peamiselt tingitud igapäevaste kohustuste ja emotsionaalse koormuse mõjust. Murettekitav on see, et kolm neljast läbipõlemist kogenud inimesest on stressi või ülekoormatuse tõttu oma ravi katkestanud või pausile pannud.

„Diabeediga kaasnevaid vaimse tervise probleeme tuleb senisest oluliselt rohkem ka Eestis teadvustada. Patsiendi vaimne heaolu ei ole seni veel meie meditsiinisüsteemis tähelepanu keskmes, sest arsti konsultatsioonide ajal keskendutakse ravile, analüüsidele ja retseptidele. Lisaks kurdavad 1. tüüpi diabeedipatsiendid, et liiga sageli öeldakse neile, et arenenud meditsiinitehnika on ju viinud kõik haigusega seotud mured. Tegelikkuses on ärevust palju ja nii diabeeti põdejad kui nende lähedased näevad igal ööpäeval väga palju vaeva, et diabeeti enam-vähem kontrolli all hoida,“ sõnab Diabeedikooli juht Kristi Peegel. „Seega on oluline näha iga patsiendi taga inimest ja suuta pakkuda talle tuge emotsionaalselt rasketele hetkedele. Tähtis on seda teemat ühiskonnas laiemalt teadvustada, sest just vaimselt läbipõlenud inimestel on oluliselt suurem tõenäosus saada mõni diabeediga kaasnev tüsistus.

I ja II tüüpi diabeet

Hinnanguliselt põeb Eestis 2. tüüpi diabeeti ligi 100 000 inimest ning nendest 30% inimesi ei ole veel diagnoosi saanud, sest selle haiguse algus on salakaval ja hiiliv. Seda tüüpi põevad peamiselt keskealised ja vanemaealised, kuid järjest rohkem ka ülekaalulisi lapsi ja noori. 1. tüüpi diabeet on autoimmuunhaigus, mida põeb Eestis kokku ca 7000 inimest, neist lapsi ca 1000. Kõigil inimestel tasub Kristi Peegli sõnul 2. tüübi diabeedi riske testida, sest seda tüüpi diabeeti saab ennetada. Testi oma teadmisi Diabeedipäeva veebikeskonnas: https://diabeedipaev.ee/test/