MEESTELE | Ära hakka konsulteerima dr Google’iga, mine arsti juurde. Milliseid tervisenäitajaid peab iga mees regulaarselt kontrollima?

Synlabi laboriarst Jüri Laasik annab nõu, milliseid tervisenäitajaid peab iga mees regulaarselt kontrollima.

Miks on meeste tervise jälgimine ja ennetav tervisekontroll oluline, eriti pärast 35. eluaastat?

Meeste tervisekontroll ei ole sugugi olulisem naiste omast, kuid naised on paremas seisus seetõttu, et nende tervisekäitumine on mõningal määral vastutustundlikum. Samuti märkavad naised võimalikke tervisemuutuseid ja soovivad nende võimalike põhjusteni jõuda varem. Meeste puhul on peamine põhjus regulaarsest tervisekontrollist hoidumiseks tervisekaebuste puudumine. Siiski on mitmeid haigusi ja haiguslikke seisundeid, mis ei anna kohe tuntavaid sümptomeid, vaid arenevad väga aeglaselt, kuid mida on võimalik ennetava tervisekontrolliga aegsasti tuvastada.

30ndate eluaastate keskel hakkavad meestel toimuma möödapääsmatud füsioloogilised muutused: ainevahetus aeglustub, mille tulemusena võib tõusta kehakaal ja väheneda lihasmass; meessuguhormooni ehk testosterooni tase hakkab langema (6 - 8% kümne aasta kohta); suureneb higistamine; võib tekkida juustekadu, luuhõrenemine, nägemise halvenemine jmt. Kuid nendel nähtustel võivad olla ka mitmesugused haiguslikud põhjused, mida on tervisekontrolliga võimalik kindlaks teha ja paljuski edaspidise tegutsemisega leevendada või hoopis ära hoida.

Millised on levinumad meeste terviseprobleemid, millele analüüside kaudu jälile saab?

Võttes arvesse seda, et Eestis moodustavad meeste surmapõhjustest südame-veresoonkonnahaigused (SVH) ligi 50%, siis on kahtlemata oluline vere lipiidide (üldkolesterool, HDL-kolesterool, LDL-kolesterool, triglütseriidid) määramine, sest kõrge lipiidide sisaldus on riskifaktoriks veresoonte lupjumise tekkel, mis omakorda viib südame-veresoonkonna probleemideni. Lisaks tuleks uurida ka teisi südame-veresoonkonna haigusi soodustavaid faktoreid nagu näiteks veresuhkru tase ja kusihappe sisaldus.

Järgmiseks oluliseks valdkonnaks on kusemishäired ning nendega tihedalt seotud eesnäärmeprobleemid. Siin võiks kaaluda lisaks vereproovidele (eesnäärmevähi riski marker PSA ehk prostataspetsiifiline antigeen ning testosteroon) ka uriini ribatesti, mis võib viidata võimalikule põletikule kuseteedes.

Meeste puhul pööratakse suuremat tähelepanu ka maksa tervisele, mis võib kahjustatud saada liigse alkoholitarbimise, mitmete ravimite pikaaegse tarvitamise või väheste sümptomitega kulgenud viirusliku hepatiidi (maksapõletiku) tõttu. Kindlasti tuleb silm peal hoida ka raua ja veresuhkru tasemel ja ning hinnata kilpnäärme tööd.

Meeste tervise kuu raames julgustatakse mehi regulaarsetele kontrollidele. Millised vereanalüüsid on olulised iga mehe jaoks?

Kindlasti tuleks regulaarselt kontrollida kolesteroolide ja veresuhkru taset, hemogrammi näitajaid, rauavaru, kilpäärme tööd, D-vitamiini sisaldust ning ka mehespetsiifilisi PSA ja testosterooni näitajaid. Kontrolli regulaarsus võib varieeruda, sõltudes viimaste näitude tulemustest, riskifaktoritest (nt perekondlik taust mõnede haiguste puhul), võimalikest tervisekaebustest jt. Hea oleks kui tulemused vaataks üle ja kommenteeriks perearst või laboriarst, kui tegemist on ainult laborianalüüside tulemustega.

Kui palju mõjutavad meeste tervisenäitajaid aastaajad?

Aastaaegade vaheldumisega seostub esimesena D-vitamiin. Kui organismi D-vitamiini tootmine naharakkudes päikese UV-kiirte toimel on korras, peaks suveperioodil ka vitamiini tase normis olema, kuid alates septembrist maikuuni vajab keha selle lisamanustamist. Seetõttu on november hea aeg D-vitamiini testimiseks, kuna näitab, kas tarvitatavast päevasest doosist piisab vajaliku taseme hoidmiseks.

Tinglikult võib ka kolesterooli(de) tase sõltuda aastaaegade vaheldusest. Mõnede meeste puhul võib näiteks suvi tähendada rohkem õues viibimist ja füüsilist koormust, mis mõjub kolesteroolitaseme langetamisele soodsalt. Teistele meestele jälle rohkeid grillipidusid ohtra söömise ja alkoholiga, mis töötab vastupidiselt.

Kui palju võivad analüüside tulemused aidata avastada varajasi märke tõsistest kroonilistest haigustest?

Kindlasti on analüüside tulemustel oma koht krooniliste haiguste kindlakstegemisel. Üldlevinud teadmine on see, et 80% diagnoosidest pannakse laborianalüüside abil. Rõhutan sõna abil, mitte põhjal. Kuid kindlasti annavad tulemuste kõrvalekalded normväärtustest esmase viite võimalikust haigestumisest. Alati ei pruugi see kohe tähendada seda, et mingi haigus on kehas kanda kinnitanud. Ka mõned väga tõsised haigused kulgevad väga aeglaselt nagu näiteks eesnäärmevähk või veresoonte lupjumine, kuid õigeaegne normist hälbivate tulemuste hindamine ja vastavalt tegutsemine võib nende haiguste suunda paremusele pöörata, kulgu aeglustada või isegi peatada.

Mõningate haiguste puhul saame rääkida niinimetatud riskitsoonist, mille korral testi väärtused ei ole küll normi piires, kuid me ei saa ka veel väita, et tegemist on välja kujunenud haigestumisega. Üheks selliseks on II tüüpi diabeet, mille riski saab hinnata glükeeritud hemoglobiini (HbA1c) testi abil. Selle uuringu puhul on riski piirideks tulemus 5,7-6,4%, samas normväärtusteks on 4,0-6,0%. Näeme, et riski alumine ots ulatub isegi normi piiridesse, aga just seal on õige aeg pidurit panna liigsele magusa tarbimisele.

Eraldi tuleks vaadelda ka selliseid analüüse, mille ühekordne määramine ei pruugi anda täit ülevaadet haiguse kulgemisest. Siin on abiks just regulaarsus ja tulemuste muutuste hindamine ajas. Selliseks haiguseks võib olla näiteks eesnäärmevähk. PSA tagasihoidlik, kuid püsiv tõus aastate lõikes on tõsiseks viiteks täiendava kontrolli vajadusele, sest kuigi PSA on üks parimatest kasvajamarkeritest, ei saa ainuüksi selle tulemuse alusel eesnäärmevähi diagnoosi panna. Siia juurde võiks veel märkida, et teatud eesnäärmevähi tüübid ei annagi PSA tõusu, sest nad on piirkonnas, mis ei tooda veres määratavat PSA-d. Normis tulemused ei välista paraku kõikide tervisemurede puudumist ning kaebuste korral tuleb kindlasti edasi uurida.

Kas olete oma pika staaži jooksul märganud meeste terviseteadlikkuse paranemist?

Mitmed viimasel ajal Eestis läbiviidud uuringud ja küsitlused on meeste tervisekäitumisse toonud uut teavet ning kinnitanud ka vanu põhimõtteid. Tänu tervise testimise võimaluste avardumisele on meeste suhtumine oma tervisesse kindlasti oluliselt paranenud, kuid see võiks olla veel parem. Rõõmustab see, et viimastel aastatel on kasvanud nooremate meeste hulk, kes ei tule enam ainult suguhaiguste murega, vaid on huvitatud ka keha kui terviku seisundist. Rõõmu teeb ka see, et järjest rohkem on neid mehi, kelle regulaarsete kontrollide algus ulatub juba aastate taha ja neid konsulteerides on mul lihtne anda soovitusi, mida ja mil moel saaks muuta, et aja jooksul käest ära läinud näidud jälle korda saada või siis täpsustamiseks lisauuringuid teha.

Meeste tervise kuu raames rõhutatakse elustiilivalikute tähtsust. Kuidas peegeldub mehe elustiil tema verenäitajates?

Elustiili ja verenäitajate vahel võib olla vägagi otsene seos. 60% meie meestest on ülekaalulised või rasvunud ja võib öelda, et suure tõenäosusega on enamusel neist ka kõrgenenud kolesteroolitase. Liigne ülekaal on enamikul juhtudel ebatervisliku toitumise ja vähese füüsilise koormuse tagajärg. Kui räägime kolesteroolist, siis ei saa mööda minna ka stressist, suitsetamisest ja unehäiretest. Need on samuti olulised riskifaktorid südame-veresoonkonnahaiguste kujunemisel. Liigne ja sage alkoholitarbimine viib paigast ära maksanäitajad ja paisutab punavereliblesid, mille tagajärjeks võib olla hapniku transpordi halvenemine. Magusaga liialdamine võib lõppeda diabeediga. Kui rääkida positiivsest poolest, siis näiteks rassimine jõusaalis tõstab meestel testosteroonitaset. Samas pikamaajooksjatel, jalgratturitel ja üldse kestvusalade sportlastel võib treeningu mõju olla hoopis testosterooni langetav. See aga ei tee üht treeningut teisest halvemaks või paremaks. Oluline on kehale parajalt füüsilist koormust anda. Keegi meist ei ole ideaalne, kuid tervisliku elustiili saavutamine võiks olla eesmärgiks igaühel.

Mida soovitaksite meestele, kes tunnevad end tervena, kuid kelle analüüsid näitavad normist kõrvalekaldeid?

Ära hakka konsulteerima Dr. Google’ga. Räägi parem nendega, kes on seda pikki aastaid õppinud ja suudavad erinevate tegurite vahel toimivaid seoseid näha. Need on perearstid, eriarstid, laboriarstid. Nagu ma mainisin eelpool: kõik muutused ei pruugi viia haiguseni, vaid on palju asju, mille me saame peatada või tagasi pöörata. Ja sageli ongi meestel järgmiseks kontrolliks teatud tervisenäitajad paremad. Muuda tervisekontrollid enda jaoks regulaarseks!

SYNLAB, Medicum, Confido ja Meliva pakuvad Pikema Sõpruse Päeva puhul arstide poolt spetsiaalselt meestele koostatud tervisekontrolli. Uuri lisaks: www.pikemsoprus.ee/et/tervisekontroll/