Kust saab kõige suurema tõenäosusega küüneseene ja millised on selle raviga seotud levinud vead?

Küüneseen on äärmiselt ebameeldiv terviseprobleem, mis vajab järjepidevat ravi. Selle levinud haiguse võib saada nii avalikest duširuumidest, basseinidest kui ka niisketest jalanõudest. Apteeker jagab, kuidas küüneseent ära tunda, milliseid ravivõimalusi kasutada ja kuidas seda tülikat probleemi ennetada.

Küüneseen on dermatofüüdi põhjustatud küüneplaadi kahjustus, mida on võimalik tuvastada visuaalselt, ent täpse diagnoosi saab paika panna nahaarst. Benu Tartu Sõbra apteegi proviisor Astrid Oolberg selgitab, et tüüpiliselt on kahjustatud üks või kaks varbaküünt ning sagedamini 1. ja 5. varvas. „Küüneplaat muutub osaliselt või täielikult kollakaks, tuhmunuks, pakseneb ning hakkab kergesti murduma,“ märgib Oolberg.

Oolbergi sõnul suureneb vastuvõtlikkus nakatuda küüneseenega, kui immuunsüsteem on nõrgenenud või esineb mõni krooniline haigus. „Teatud elukutsed, näiteks sportlastel või sõjaväelastel, esineb küüneseen sagedamini, sest jalanõud võivad tekitada hõõrumisi ja niiske keskkond loob soodsa pinnase seeninfektsiooni levikuks,“ kirjeldab apteeker. Küüneseen ei ole otseselt nakkav inimeselt inimesele, kuid seeneeosed püsivad kaua niisketes ja soojades kohtades, nagu vannitoamattides ja ühiskasutatavates ruumides, samuti jalanõudes ja vaipades.

Ei lähe ise üle

Küüneseen on kroonilise kuluga haigus, mis ei parane iseenesest. Proviisori sõnul tuleks küüneseene ravi alustada kohe, kui ilmnevad esimesed sümptomid. „Ravi alustatakse tavaliselt aga siis, kui varbaküüned on juba tugevalt paksenenud ja jalanõude kandmine muutub ebamugavaks või kui küünte välimus on esteetiliselt häiriv. Mida rohkem on küüneseen küüsi kahjustanud ja mida kaugemale levinud, seda pikemaks ja kallimaks kujuneb ka ravi. Kui varakult sekkuda, on ravi kiirem ja efektiivsem ning see takistab seene levimist suuremale pinnale,“ kinnitab Oolberg, kes on näinud patsienti, kellel on seenhaigus hävitanud kogu suure varba küüneplaadi.

Küüneseene ravimiseks on võimalik kasutada nii paikseid kui ka süsteemseid preparaate. „Süsteemseid ravimeid määrab alati arst,“ rõhutab proviisor ja lisab, et ravi valik sõltub küüne kahjustuse ulatusest ning sageli on vajalik kombineeritud ravi. „Apteegis on saadaval mitmeid seenevastaseid geele ja küünelakke, mis tuleb kahjustatud küünele kanda regulaarselt ja pikema aja jooksul. Enne ravigeeli või -laki kasutamist tuleb kahjustatud küüneplaadi osa hoolikalt viilida – seda saab teha kas kodus või jalaspetsialisti juures ravipediküüris. Tablettidega ravikuur võib kesta 3 kuud kuni pool aastat, kuid pindmiste preparaatide puhul tuleb arvestada küünte aeglase kasvuga, mistõttu võib ravi kestus ulatuda kuni aastani,“ selgitab Oolberg. Ühtlasi soovitab ta kindlasti kasutada desinfitseerivaid vahendeid nii jalanõudes kui ka jalgadel, et vähendada nakkuse kordumise riski.

Ravimisel tehtavad vead on sageli seotud ebaregulaarse ravi või liiga lühikese raviperioodiga. „Inimesed kipuvad ravi lõpetama liiga vara, kui sümptomid kaovad, kuid tegelikult tuleks ravi jätkata kuni küüs on täielikult terveks kasvanud,“ toonitab Oolberg.

Küüneseen ei ole paratamatus

Proviisor Oolberg, tuginedes oma kogemustele apteegis, märgib, et paljud eakamad inimesed usuvad, et küünte kahjustused on vananemisega kaasnev paratamatus. „Tihtipeale on vanemaealistel küüneplaat nii tugevalt kahjustunud ja paksenenud, et jalanõude kandmine muutub ebamugavaks. Siiski tasub alati ravi proovida, sest tänapäeval ei sea vanus piire aktiivse ja sportlikkule eluviisi harrastamisele. Mul on apteekrina isiklik kogemus, kuidas üks 72-aastane eluterve ja sportlik härrasmees otsustas ravida välja küüneseene, mis oli väga tugevalt kahjustunud tema varbaküüsi. Ta kasutas raviküünelakki regulaarselt 5 kuud, viilis ja lihvis ise kahjustatud küüsi ning tulemused olid oodatust veelgi paremad,“ julgustab apteeker alati ravi kasuks otsustama.

Küüneseene vältimiseks on oluline järgida hügieenimeetmeid. Oluline on kanda kuivi ja puhtaid jalanõusid, vältida niiskete sokkide kandmist ning regulaarselt jalanõusid ja jalgu desinfitseerida. Avalikes ruumides, nagu basseinid ja saunad, tuleks alati kasutada isiklikke jalanõusid.