Alustuseks tunneb inimene ennast lihtsalt haigena – ta väsib kiiremini, ta on hommikuti jäik, tekivad väikesed palavikud. Iseloomulikud on ka isutus, kurnatus ja töövõime kadu ning muidugi annavad tunda liigesed. Näiteks tekib hommikuti liigese turse ja selline kangus ja jäikus, et on raske voodist välja tulla. Kui liikuma hakata, siis jäikus kaob, tihti läheb paremaks juba viie minutiga. Tavaliselt ongi nii, et päeva jooksul läheb enesetunne paremaks.

Kokkuvõttes võibki öelda, et reumatoidartriidi puhul on tegemist kroonilise põletikulise autoimmuunse haigusega, mida iseloomustab sümmeetriline ehk mõlemapoolne liigeste haaratus. Näiteks on põletikulised labakäe- ja labajalaliigesed, kuid põletikus võivad olla ka suured liigesed, nagu põlve-, hüppe-, küünar-, randme-, õlaliigesed. Haigus võib haarata ka limapaunad, kõõlusetuped ja lihased.