Freestyle suusataja Kelly Sildaru on olnud suurema osa oma elust avaliku tähelepanu keskpunktis. Oktoobris jõuab kinodesse Helen Lõhmuse ja Leana Jalukse film „Kelly: kellegi teise unistus,“ mis jälgib tema jõudmist suusamaailma tippu. Lühiintervjuus esitas Monika Hallik talle 10 küsimust.
Kolm eset, mis ei puudu sinu sügisesest garderoobist?
Mõnus kampsun, soojad sokid ja pehme sall.
(Kultuuri)sündmus, millest sel hooajal kindlasti osa soovid saada?
Number üks sündmus, mida sügisel väga ootan, on kindlasti dokumentaalfilmi „Kelly: kellegi teise unistus“ esilinastust Eestis.
Milline raamat sind viimati öö otsa üleval hoidis?
Pean ausalt tunnistama, et ma pole päris ammu ühtegi raamatut lugenud. Võtan neid küll tihti reisile kaasa, aga lugemiseni kunagi ei jõua.
Mille peale sa viimati südamest naersid?
Tõenäoliselt kellegi nalja või lihtsalt mingi tobeda olukorra peale.
Moelooja, kelle loomingul alati silma peal hoiad?
Üht konkreetset on raske välja tuua, aga enamasti jälgin just erinevaid Eesti moeloojad. Meeldib ka mõne välismaise disaineri looming.
Millal sa tegid viimati midagi esimest korda?
Täna! Viibin praegu Uus-Meremaal treeninglaagris ja kõikidel varasematel kordadel, mil siin olen olnud, alati ühes ja samas suusakeskuses käinud. Täna läksin esimest korda teist mäge avastama. (intervjuu on tehtud septembris, toim.)
Millised on sinu jaoks kõige inspireerivamad Instagrami kontod, veebilehed, blogid?
Kõige inspireerivamad kontod on need, kus inimesed näitavad ka oma elu raskemaid külgi või halvemaid päevi. Meil kõigil tuleb ette keerulisemaid perioode ja neil hetkedel on hea teada, et me pole üksi ning maailm pole kogu aeg nii ilus nagu tihti sotsiaalmeedias näidatakse. Minu arust on väga oluline näidata ka enda PÄRIS mina. See on omaette julgus, mis mõjub väga inspireerivalt.
Millal tundsid viimati loomingulist kadedust?
Viimase kuu jooksul olen seda korduvalt tundnud. Vaatan mäel neid meessuusatajaid, kes on lahendanud oma sõidutrajektoori ja trikid teistest erinevalt ning see näeb nii äge välja. Siis mõtlen küll, et miks mina nii ei oska ja miks mulle sellist loovust pole antud. Aga eks selliseid mõtteid tuleb vahel ka teistes valdkondades ette.
Kõige inspireerivam paik maailmas? Miks just see?
Ütleksin, et Uus-Meremaa. Olen siin juba väga mitmeid aastaid treenimas käinud ja kuna tuleme alati pikemaks ajaks, tundub Uus-Meremaa juba nagu teine kodu, kus kõik kohad ja inimesed tuttavad. Olen küll treeninglaagris, aga saan selle kõrvalt ka kuidagi rahulikult ja murevabalt lihtsalt olla ning natukene nagu puhata ka.
Mida sa soovitaksid oma 18-aastasele minale?
Ajast, mil olin 18-aastane, pole veel liiga palju möödas. Vahel tundub, nagu see oleks olnud alles eile. Nii et osaliselt elan vist tänagi samade põhimõtete järgi kui toona. Kuid üks asi, mida küll soovitaksin, on olla julge. Mitte liiga palju mõelda või muretseda tuleviku pärast, et mis nüüd edasi saab. Küll kõik asjad ühel hetkel ise paika loksuvad.
