Koer päästis oma perenaise elu. Annett Kristin: oli kurb ja piinarikas periood mu elus, ma ei näinud enam tunneli lõpus valgust

Esimest tüüpi diabeeti põdev Annett Kristin Alasi ütleb, et koer Lumi päästis tema elu. Lisaks sellele, et väike valge särasilmne terjer on jumaldatud pereliige, on tal ka erioskus anda kohe märku, kui perenaise veresuhkur läheneb ohtlikule tasemele. Kuigi tänapäeval aitab diabeediga inimestel haigust hallata ka moodne tehnoloogia, on koera nina täpsem kui tehnika. Kuidas diabeedi abikoerad oma omanike elu paremaks muudavad ja kuidas loomale sellise töö õpetamine käib?

Annett Kristin oli vaid kuueaastane, kui tema haigus avastati. Sümptomid olid ootamatult tekkinud igapäevane suur janu ja WC vahet jooksmine. Laps muutus kahvatuks ja kaotas ligi 10 kilogrammi kehakaalust, mis on sellises vanuse lapse kohta drastiline kaalulangus. „Olin näost valge ja enesetunne oli halb. Ema mõistis, et mu tervisega on midagi väga valesti. Läksime arsti juurde ja peagi selgus, et mul on esimest tüüpi diabeet,“ meenutab Annett. Edasi järgnes see, millega diabeedi põdejad iga päev rinda pistavad, kümme korda päevas veresuhkru mõõtmine ja insuliinisüstid.

Kui Annett oli hilisteismeline, muutus tema diabeet rängaks, nii et kahel korral viis kiirabi noore neiu ketoatsidoosiga haiglasse. Ketoatsidoos on diabeedihaigel tekkida võiv üliohtlik seisund, mis võib kiire arstiabita lõppeda ka koomasse langemise ja surmaga. Annett pääses mõlemal korral eluga, kuid tema niigi haigusest räsitud organism oli saanud tugevalt kahjustada. „Arst ütles mulle, et kui kolmas kord peaksid veel sedasi siia sattuma, siis on juba dialüüsimasin ukse taga ootamas. Mu neerud olid ülesütlemisele lähedal.“ Dialüüs on neeruasendusravi neerupuudulikkusega inimestele, masin filtreerib haige verest välja jääkained ja liigse vedeliku. See on ajamahukas ja kurnav igapäevane protseduur.

„Ma ei näinud enam tunneli lõpus valgust“

Too teist korda haiglasse sattumine oli Annetti elu kõige tumedam hetk. Lisaks füüsilise tervise kollapsile oli ta ka vaimselt murtud. „Oli kurb ja piinarikas periood mu elus, ma ei näinud enam tunneli lõpus valgust...“

Annetti ja Lumi lugu loe edasi juba artiklist. Kuidas hüpokoeri koolitatakse, selgitab koertetreener Kati Ernits.