Kas õudusfilmide vaatamisest võib kasu olla? Psühholoogia uurijad selgitavad, millele võib viidata õudukakirg
(28)On inimesi, kes tõeliselt naudivad õuduste žanrit, olgu selleks judinaid tekitavad seriaalid, suurejoonelised kinohitid või õuduskirjandus. Teised hoiavad sellisest meelelahutusest ohutusse kaugusesse, nende kohta kipuvad esimesed ütlema nõrganärviline või hellake. Mis on õuduses sellist, mis inimesi sedavõrd võlub, et hirmutunde esile kutsumise eest ollakse lahkelt nõus piletiraha välja käima?
Hirm ei ole just meeldiv emotsioon ja tavaelus püüame teha kõik selleks, et hirmu tundmist vältida. Ent ometi on õudusfilmid ajast aega armastatud osa popkultuurist ning traditsiooniliselt hõivavad sügiseti need linateosed märkimisväärse osa kinode programmist. Filmistuudiod pingutavad, et varasemaid judinaid tekitavaid kassahitte ikka ja jälle üle trumbata. Mis on selle fenomeni taga, on huvitanud ka teadlasi. Siin on teooriad, mis püüavad selgitada selle nähtuse toimimismehhanisme. Hoiatuseks olgu öeldud, et õuduse tarbimise psühholoogia mõistmine võimaldab seda žanrit rohkem nautida.
Ohutaju proovile panek
Meelelahutusliku õuduse uurija proffessor Mathias Clasen Aarhusi ülikoolist Taanis väidab, et kalduvus armastada õudust võib tuleneda pidevast ohust, mida meie eelajaloolised esivanemad oma elukeskkonnas kogesid. Pidev valvsus oli vajalik, et vältida kiskjate saagiks sattumist. Need kauged kogemused on arendanud inimestel välja väga tundliku, kuigi enamasti teadvustamata ohutuvastussüsteemi. Kuna õudusfilmid suudavad ähvardavaid olukordi väga intensiivselt simuleerida, on...
