„Mul on silme ees patsient, kes sai 24aastaselt esimese infarkti.“ Dr Viigimaa selgitab, mida tuleb teha pärast infarkti üle elamist

Südamelihase infarkt on levinud probleem, mille riskitegurite maandamiseks on võimalik päris palju ise ära teha. Seda ka pärast esimest tõsisemat tervisekriisi. Kardioloog Margus Viigimaa selgitab, kuidas käib infarktist taastumine ja milline on inimese elukvaliteet pärast rasket haigust.

Paljud infarkti üle elanud inimesed võtavad Viigimaa sõnul ette suure elumuutuse. Pärast tõsisemat šokki loobutakse suitsetamisest, hakatakse jälgima toitumist ja tegema trenni. See võib anda üle ootuste häid tulemusi. „Kui inimene enne infarkti oma tervise eest ei hoolitsenud, võib juhtuda, et tal on pärast infarkti märksa parem enesetunne ja elukvaliteet kui varem,“ räägib arst.

Samas on ka neid, kes pöörduvad pahede juurde tagasi kohe, kui enesetunne on taastunud. „Paljud hakkavad uuesti suitsetama, sest tunnevad end hästi ega oska olukorra tõsidust hinnata,“ lisab Viigimaa. „Enamikule on see aga tohutu häirekell ja tean paljusid, kelle tervisekäitumine on pärast infarkti kardinaalselt muutunud.“

Riski saab kindlaks määrata

Eesti digiriigi eeliseid saab kasutada ka haiguste ennetamiseks. Meil on geenivaramu, kus on praeguse seisuga üle 200 000 inimese geeniandmed, mis annavad teavet ka südame- ja veresoonkonnahaiguste riski kohta.

Loe artiklist lähemalt, mida suure riski korral ette võtta ja milline raviteekond ootab inimest pärast infarkti.