Laevareisil süda paha ja pea käib ringi? Kogenud purser selgitab, mida merehaiguse vastu teha

Mõte merereisist võib küll tore olla, ent päris paljude jaoks kaasneb sellega üks ebameeldiv tervisehäda – merehaigus. Kuna lähipäevil kimbutavad tormituuled ka Eestit, selgitab purser merehaiguse tekkepõhjuseid ning ka seda, millal on põhjust muretsemiseks.

Kui oled kunagi kogenud, et laeval olles hakkab süda läikima, pea ringi käima ning sind valdab üleüldine halb enesetunne, siis pole sa üksi. Laevandusettevõtte DFDS purser Martin Rosingi sõnul on tegemist väga tavalise probleemiga, mis võib tabada igas vanuses inimesi. Eriti vastuvõtlikud on aga naised ning üle kolme aastased lapsed.

„Inimesed ja nende tundlikkus lainetusele on väga erinev. Mõnele reisijale piisab kehva enesetunde tekkimiseks üksnes laeva nägemisest, teisel hakkab iiveldama kerge lainetusega, kolmanda enesetunne muutub alles siis, kui tormituuli trotsivas laevas tekib inimestel sirgelt kõndimisega probleeme. Õnneks saab päris palju ära teha selleks, et enesetunne püsiks reisi lõpuni hea,“ rääkis Paldiski-Kappelskär liinil seilav purser, kelle üks vahetus laeval kestab 14 päeva, mille jooksul sõidab ta Eesti ja Rootsi vahet lausa 12 korda. Hoolimata suurest merekogemusest on ta mõnel korral ka ise merehaigeks jäänud.

Miks siis ikkagi merehaigus tekib, kuidas seda vältida või leevendada ning millal on põhjust muretsemiseks?

Merehaigust tasub ennetada

Merehaiguseks kutsutakse seisundit, mille kutsub esile laeva õõtsumine. Sarnane, ent kergem väljendus on ka sõiduiiveldus, mis tekib auto- ja bussisõidul.

„Merehaigust põhjustab n-ö vastuolu aju ja meelte vahel ehk kui laeval olles saadavad silmad ja sisekõrv ajule erinevaid signaale. Keha tunnetab liikumist, mida silmad aga ei kinnita, eriti kui viibitakse kinnises ruumis või vaadatakse pikka aega ühte punkti. See põhjustabki iiveldust, peapööritust ja mõnel juhul ka oksendamist,“ selgitas Rosing.

Merehaiguse sümptomid võivad varieeruda kergest ebamugavustundest kuni väga kehva enesetundeni. Levinumateks sümptomiteks on iiveldus, oksendamine, pearinglus, väsimus, higistamine ja peavalu.

Merehaiguse ravi ei ole kuigi tulemuslik, seepärast on seda alati targem ja lihtsam ennetada. „Enne reisi tuleks hästi puhata, samuti võiks ennetavalt juba paar tundi enne merereisi võtta sisse iiveldamisvastane toidulisand või panna randmele spetsiaalne käevõru. Kui ilmateade lubab tormiseid olusid, siis tasub süüa vähe ning juua rohkelt vett. Kui inimene teab merel seilates halba enesetunnet oodata, siis tasub perearstilt retseptiravimit küsida ning broneerida aknaga kajut, et oleks võimalik suunata pilk horisondile. Tuulise ilmaga seilamise kuldreeglite seast leiab lisaks ka soovitused mitte alkoholi ega kofeiini tarvitada, samuti ei soovitata lugeda,“ jagas kogenud laevandustöötaja soovitusi merehaiguse ennetamiseks.

Mille suhtes tähelepanelik olla

Purseri sõnul ei ole merehaigus tavaliselt ohtlik ja kaob iseenesest. Siiski on mõned olukorrad, kus tasub olla ettevaatlik. Näiteks kui merehaigus kestab mitu päeva ja on nii tõsine, et söömine ja vedeliku tarbimine muutuvad keeruliseks, võib tekkida vedelikupuuduse oht. Kui peapööritus muutub äärmuslikuks või tunned, et hakkad teadvust kaotama, võib see viidata aga hoopis muudele terviseprobleemidele, mis vajavad arstiabi. Mõnel inimesel võib aga tekkida harvaesinev seisund, kus kõikumistunne püsib isegi pärast merereisi lõppu. Kui sümptomid kestavad kauem kui paar päeva, tasub ka arstiga konsulteerida. Kui lisaks eelpoolnimetatud merehaigust iseloomustavatele sümptomitele tõuseb aga kõrge palavik, tasub kindlasti pöörduda laeva infolauda.

Purseri sõnul suudab enamik inimesi siiski pärast lühikest kohanemisaega merereisiga hästi toime tulla ning väikeste ettevalmistuste ja abivahenditega saab merel seilamise pea iga inimene isegi tormituultes nauditavaks muuta.