Ei vasta tõele, et skisofreeniahaige on ohtlik ja vägivaldne. Psühhiaater selgitab haiguse olemust ja ravi
(5)Skisofreenia on krooniline psüühikahäire, mille puhul inimestel tekivad ägenemise ehk psühhoosi ajal reaalsustaju häired. Muutuvad inimese mõtlemine ja ümbritseva tajumine. Skisofreeniat ei ole tänapäeval vaja karta, süsteemse ravi ja kaasaegsete ravimitega võidakse esmasest psühhoosist jagu saada sedavõrd tõhusalt, et häire enam ei kordu. Haigeid on umbes 1% elanikkonnast ja Eestis hinnanguliselt 15 000.
Töötan igapäevaselt inimestega, kes satuvad haiglasse esmakordse psühhootilise episoodiga ehk esmase psühhoosiga. Ägedas psühhoosiseisundis on ajutöö sedavõrd häirunud, et tekivad tajuelamused, mida tegelikult pole olemas. Näiteks hääled-helid, mis pole reaalsed. Neid nimetatakse kuulmismeelepeteteks ning psühhoosi puhul on üheks tüüpiliseks sümptomiks negatiivse sisuga hääled, mis inimest ennast halvustavad, mõnitavad.
Mõnikord saab inimese käitumise järgi aru, et midagi on temaga halvasti, ta on rahutu ning on näha, et miski häirib teda. Inimene ise võibolla ei oskagi välja tuua, mis teda segab või mainib ainult unetust ja isutust. Vahel on esiplaanil veendumused, mis reaalsusele ei vasta, näiteks, et maffia jälitab teda. Psühhoosis aju hakkab ümbritsevast juhuslikke seoseid looma, näiteks märkama musti autosid sarnaste numbrimärkidega, mis justkui jälitavad, samuti kahtlaseid isikuid. Jõudu kogub mõte, et terve Eesti tegeleb tema jälitamisega ning vahel seostatakse ka psühhiaatriakliinikusse toomist maffia katsega inimest vaigistada või kõrvaldada. Selliseid ebareaalseid veendumusi nimetatakse luulumõteteks.
Käitumishäired, luulumõtteid ja meelepetteid nimetame me psühhoosi positiivseteks sümptomiteks, see tähendab, et tavapärase psüühika toimimisele on midagi lisandunud.
Psühhoosi korral esinevad ka negatiivsed ehk puuduvad sümptomid, mil tavapärasest psüühika toimimisest on midagi puudu. Siia kuuluvad näiteks emotsionaalne tuimenemine, endassetõmbumine, raskused tegevuste alustamisel ja planeerimisel, huvi- ja energiapuudus. Need sümptomid tekivad tavaliselt hiilivalt ning nende teket on tihti raske märgata. Kahjuks peetakse neid ka vahel lihtsalt laiskuseks või teismelise normaalseks käitumiseks.
80-90% skisofreenia põhjustest on geneetilised
Korduvate psühhooside korral võib olla diagnoosiks skisofreenia...
