Eesti apteegis töötab keskmiselt 2-5 apteekrit ja üks apteek tagab teenuse ligi 3000 inimesele. Väljastatud ravimitest enamuse moodustavad Tervisekassa poolt hüvitatavad retseptiravimid. Käsimüügiravimite maht apteekide kogukäibest on ligikaudu viiendik. Sarnaselt arstide ja õpetajatega, on apteekrite keskmine vanus üle 50 aasta ja valdkonda kimbutab sama mure, ülejäänud tervishoiusektorit – apteekreid on mitmes Eesti piirkonnas puudu.

Apteeker on ravimiteadlane, kes on saanud laiapõhjalise meditsiinilise hariduse. Eestis õpetatakse apteekreid Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonnas, kus viieaastase õppe järel lõpetavad proviisorid, kellel on õigus apteeke omada ja juhtida. Kolmeaastase õppega farmatseute koolitab Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Sel sügisel alustasid õpinguid 48 tulevast proviisorit ja 46 farmatseuti.

Apteekri põhitegevus on ravimite väljastamine, nende ise valmistamine on muutunud järjest harvemaks, kuid on teatud juhtudel siiani vajalik alternatiiv, ennekõike lasteravimite puhul. Järjest suureneb raviminõustamise osakaal apteegis. Viimaste aastate globaalne trend, mida ka Eesti järgib, on järjest suurema hulga teenuste pakkumine apteekides. Mis omakorda vähendab koormust ülejäänud tervishoiusüsteemile. Nii saab täna valitud Eesti apteekides mõõta tervisenäitajaid ja vaktsineerida gripi, COVIDi ning puukentsefaliidi vastu. Tänavuse üleilmse apteekrite päeva teemaks on apteekrite roll maailma tervisevajaduste rahuldamisel.

Põlvest põlve on edasi antud tervendamise viise, mida tasub praegugi moodsa meditsiini ja apteegis saadavate ravimite kõrval teada. Samas on omajagu ka sellist, mis loodetud kasu asemel hoopis kahju teevad. Uurime, milline rahvameditsiini tarkus on tõde ja milline müüt.