„Tundub lubamatu, et infarkti saab patsient, kelle lapsed on alles noored.“ Kardioloog selgitab, milliseid sümptomeid ei tohiks alahinnata
(119)Veresoonte lupjumine on levinud eluohtlik probleem, mis võib jääda aastateks märkamata, sest sümptomid tekivad alles siis, kui olukord on juba kehv. Kardioloog Margus Viigimaa selgitab, kuidas ennetada infarkti ja mida on võimalik teha juba tekkinud lupjumise korral.
Viigimaa sõnul ei saa väita, et Eestis haigestuks südame- ja veresoonkonna haigused tabavad Eestis aina nooremaid inimesi. Kui 2013. aastal suri Eestis infarkti tagajärjel 129 kuni 49-aastast, siis 2023. aastal oli see arv 84. Vanusevahemikus 50-54 suri 2013. aastal 154 inimest, 2023. aastal 104. 1994. aastaga võrreldes on Eestis pikenenud ka keskmine eluiga. Meestel 14 ja naistel 11 aastat. „Aastast 1994 on Eestis südame- ja veresoonkonna haigustesse suremine üle 65 aastaste seas langenud juba üle 70protsendi,“ kinnitab arst.
Küll aga peab Viigimaa lubamatuks, et alla 50 aasta vanustel inimestel üldse südame- ja veresoonkonnahaigused tekivad. Probleemi ennetamiseks saavad palju ära teha arstid, aga ka inimesed ise. Viigimaa pühendumus ja inspiratsioon inimeste tervise parandamiseks on pärit tema arstikarjääri algusaastatest. “Alustasin noore arstina tööd Tartu Maarjamõisa haigla infarktiravi osakonnas ja nägin, kuidas ravile satuvad alla 50 aastased mehed,“ räägib Viigimaa. „Mulle tundus täiesti lubamatu, et infarkti läbi elanudpatsiendiks on isa, kelle peres kasvavad noored lapsed.“
