„Ma olin nii hellaks tehtud, et ei julgenud isegi kõndida.“ Noorelt insuldi saanud Harril tekkis aastaid kestnud terviseärevus

Harri (42) elu saab tinglikult jagada kaheks: elu enne ja pärast insulti. Ta taastus viis aastat tagasi tabanud haigusest ilma tüsistusteta, kuid midagi siiski muutus. Just mõtetes. Tekkis pinev ärevus ja taustal saatev küsimus: kas ma ikkagi suren?

Enne haigust elas Harri kartmatult täiel rinnal. Ta tegi palju trenni, töö oli intensiivne, ümberringi oli palju sõpru, teda ümbritsesid ainult ägedad võimalused nii eraelus kui tööl. Maailm oli täis põnevaid kohti, mida avastada. Piire polnud. Minna sai ainult edasi. Ja vaid veel paremini.

Kuni saabus see päev. Keegi leidis Harri tänavalt kokku kukkununa. Harri ise sellest midagi ei mäleta. Ta ärkas kiirabiautos arsti hääle peale. „Kui mind neuroloogia osakonda viidi ja insuldi diagnoosi sain, siis võttis see mind küll jalust nõrgaks,“ ütleb Harri. „Olin 37, liiga noor!“

Päriselt hakkas Harrile temaga juhtunu tõsidus kohale jõudma paar kuud pärast insulti. „Kuni olin arstide silma all, mul muret polnud. Kui aktiivne ravi lõppes ja pidin tavapärasesse ellu naasma, tundsin end täiesti omapäi!“ Harri läks tagasi tööle ja kõik justkui toimis. Aga samas oli kõik teine. Keskendumisvõimet asendas nüüd ärevus, mis südame pahaks ajas.