„See inimene on üks neist mitmest, kes on mulle nuttes öelnud, et ta ei taha sellist elu elada ega siin olla ja ainus, millest ta unistab, on see, et tal oleks väljas keegi, kes teda ootaks,“ kirjeldab Dagmar.

Laps kasvab alkohoolikust emaga, isa ei ole pildis. Sugulane hakkas talle uimasteid süstima, kui ta oli alaealine, et kasutada teda lapsprostituudina. „Nii lihtne on hukka mõista, aga mis oleks sinust saanud, kui oleksid sedasi kasvanud,“ arutleb psühholoog.

Dagmar töötas kliinilise psühholoogina vanglas kokku kuus aastat. Viimane tööpäev oli tal selle aasta märtsis ja igatsus on suur.

Loe artiklist lähemalt, kas selliseid inimesi on üldse võimalik aidata ja mida teha, et inimesed vanglast vabanedes paremaid valikuid langetaksid.

Jaga
Kommentaarid