ENESEABI | Miks ma pidevalt pabistan ja milliste nippidega end pingelisel hetkel aidata?

„Iseenda ja oma elu rahulik ja paanikata vaatlemine ongi üks vaimse heaolu tuumoskustest. Kui sa ennast tead ja tunned, õpid end ka hoidma ja enda eest hoolt kandma enne, kui asjad käest ära lähevad,“ kirjutavad äsja ilmunud raamatu „Kas vajad teraapiat?“ autorid Liisa Uusitalo-Arola ja Katri Kanninen. Kuidas tulla toime igapäevast elu häiriva pideva pabistamisega? Loe katkendit raamatust.

Ärevusel on mitu palet, aga neile kõigile on ühine ohustatud olemise tunne. Näiteks foobiate ja haigushirmude puhul näib ärevus otsivat oma ähvardavaid sihtmärke. Kompulsiivsetes häiretes on kesksel kohal katse lahendada ohukogemust skemaatiliselt korduvate vahenditega, paanikas tõusevad esiplaanile aga ärevuse ja häda kogemisega seotud füsioloogilised reaktsioonid.

Ka siis, kui ärevust on vaimselt kõige rohkem tunda hirmunud, kartlike mõtetena, on selle aluseks aju ja kogu organismi loomulik valmisolek ohule reageerida. Psühholoogilisest seisukohast võib muidugi arvata, et ärevus on suuresti seotud raskusega reguleerida ohustatud olemise kogemust. Selle põhjused võivad olla väga mitmesugused ja parimad ärevuse ravikavad võtavadki arvesse terve spektri eri tüüpi taustategureid ning neid mõjutavaid vahendeid.

Ärevusega on seotud ka palju tahtmatut õppimist. On tavaline, et ärevuse all kannatav inimene õpib kartma oma kõikuvate tunnete kõige valusamaid etappe. Siis ei ole tõesti ime, et paljud omandavad ka mitmesuguseid vältimiskäitumise vorme – mis saakski olla loomulikum kui püüda vältida kohti või olukordi, kus ärevus saab hoogu juurde.

Ärevusse sattumine ärevuse pärast ja vältimiskäitumine aga ainult vähendavad ala, millel elamine tundub turvalisena ega ole seetõttu lahendus olukorrale. Enamiku ravikavade juurde kuulubki tahtmatu õppimise asendamine tahtliku ja teadliku õppimisega. Tundlikustamise eesmärgiks on õppida eristama tegelikke ohte psüühika tekitatutest ja hakata praktikas märkama, et oma tugevad ja piinarikkadki tundmused ja mõtted on nii ohutud kui ka mööduvad.

Ärevusega seotud erutus ahvatleb otsima olukorrale lahendust, ja nii keerlevadki mõtted lõputult ärevuse objekti ümber. See viis pakub vaid ajutist rahunemist. Toimivad vahendid on aga suunatud• ohtudele reageeriva füsioloogia rahustamisele,

• psüühilise kindlustunde suurendamisele,

• ärevust suurendavate toimetulekumehhanismide asendamisele rahustavate mõtete ja tegevustega,

• vältimiskäitumisest vabanemisele.

Eri tüüpi ärevuse vormidel on aga igaühel ka oma mustrid, erijooned ja toimivad vahendid. Järgnevalt tutvume ärevuse kolme tavalise vormiga.

Pabistamise nõiaringis

Pabistamine on eeskätt sotsiaalsetes situatsioonides ilmnev ärevuse vorm. Pabistamise kohta kehtib sama mis muugi erutuse kohta: vaateväli kitseneb ja tähelepanu pöördub välismaailmast iseendale. Kui tähelepanu on tugevasti enda peal, kujutame ette, et oleme ka teiste tähelepanu keskmes. See ei pea paika, aga pinges olles on raske sellest mõttest lahti lasta. Suur osa pabistajatest kardab, et...

Loe katkendit raamatust „Kas vajad teraapiat?“ edasi juba artiklist.