Kuidas planeerida ja ette valmistada toidukordi, et vähendada toidujäätmeid ja tagada igapäevane toiduohutus

Koduköögis nutikalt ja säästlikult toimetamiseks annab väärt soovitusi Rimi toitumisnõustaja Katri Merisalu.

Planeeri

Esimene samm toidu raiskamise vähendamisel on toiduvarude planeerimine. Enne poodi minekut on mõistlik hoolikalt läbi mõelda ja üles kirjutada, mida on päriselt vaja ning koostada näiteks nädalamenüü. Võimalusel peaks vältima impulssoste, eriti lühema säilimisajaga toitude ostmist, nt värske salat, valmistoit vms. Impulssostude vastu aitab kõige paremini täis kõht, sõltumata sellest, kas šoppamiseks läheb kaupluses või e-poes. Nädalamenüü koostamiseks on heaks abimeheks näiteks erinevad telefoniäpid või Exceli tabel, kuhu märgid toiduained, mis on olemas, mida on vaja täiendada ning retseptid, kus neid kasutada.

Kontrolli enne poodi minekut varusid

Enne poeskäiku vaata üle oma külmkapp, sügavkülmik ja sahver, et vältida liiga suures koguses toitude kokku ostmist. Varudest hea ülevaate saamiseks võiks iga paari kuu järel teha korraliku inventuuri, puhastada ja korrastada sahvrid-keldrid-kapid ning tõsta ettepoole ja esmajärgus ära tarvitada toiduained, mille säilimisaeg hakkab läbi saama. Sooduspakkumiste ajal suuremate koguste ette ostmine aitab raha säästa küll, aga ainult siis, kui päriselt jõuad need toiduained ka ära tarbida. Kui ostad ette igaks juhuks ning unustad varud siis keldrisse või kappi, oled raisanud hulga raha ja palju toitu.

Vanem toidukraam tõsta nähtavale kohale

Külmkapis võiks valitseda kord, kus vanemad ja kiiresti riknevad toiduained on paigutatud nähtavale kohale ja oleksid kergesti kättesaadavad ka lastele. Külmikus võiks sisse seada riiuli, kuhu paigutatud toit tuleks esmajärjekorras ära süüa. Ka lapsi tasub harida juba maast madalast: selgitada, et toit ei ole raiskamiseks ning õpetada „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ kuupäevi jälgima. „Parim enne“ toitu võib mõnda aega süüa ka pärast säilimisaja möödumist, „kõlblik kuni“ toidud muutuvad aga pärast säilimisaja möödumist kasutuskõlbmatuks.

„Parim enne“ toodete söögikõlblikkuses tuleb pärast kuupäeva möödumist hoolikalt veenduda - vaata, et toidu välimus ei oleks muutunud, pakend ei oleks kummis, et seal ei leiduks hallitust, seejärel nuusuta ja maitse. Kui toidu organoleptilised omadused ei ole muutunud, võid seda rahuliku südamega süüa.

Külmikus võib kiiresti ära söömist vajavatele toiduainetele ka meeldetuletussildid peale kleepida, et kogu pere teaks, millised toidud esmajoones ära tarbida tuleks.

Eelista poolfabrikaatidele värskeid köögivilju

Poolfabrikaadid lähevad kokkuvõttes hoopis kallimaks kui valmistada eestimaistest köögiviljadest ise üks supp või hautis. Viimaseid võib ette valmistada mitmeks päevaks – planeerimine on üks kõige olulisemaid tegevusi nutika toitumise juures, seda eriti, kui pole võimalik endale ise päevas kolm korda süüa valmistada. Planeeritud ning kindlate toidukordade puhul jäävad ära ka tühja kõhuga tehtud ostud burksi- või kommileti ees.

Valmista toit mitmeks päevaks ette

Meal prep ehk toidu mitmeks päevaks ette valmistamine ja külmikutühjendus võiks samuti olla planeeritud - osta nädala toiduvarud nii, et saad näiteks ühest tervest kanast valmistada nädala jooksul mitu rooga (ahjukana, puljong, salat jne) ning nädala lõpuks järele jäänud puuviljadest saab kook või smuuti. Kuivanud leivast saab leivasupi, tahkest saiast saiavormi või riivsaia. Kui teed varude ülevaatust, planeeri meal-prepi ja külmikutühjenduse road nädalasse sisse. Retseptide üles märkimine on hea idee, sest tihtipeale on pea just siis tühi, kui kapist vaatab vastu poolik sulajuustupakk või kolm porgandit, mis oleks vaja ära kasutada.

Pea aga meeles, et valmistoit ei tohiks tavakülmikusse jääda rohkem kui kolmeks päevaks! Kui valmistasid rohkem toitu kui jõuad ära süüa, siis võid seda külmutada väikeste portsjonitena (märgi pakendile ka külmutamise kuupäev) järgmisteks toidukordadeks.

Külmutatud valmistoidu sulatamiseks asetage see sügavkülmast külmiku jahedasse osasse. Enne tarbimist tuleb toitu kuumutada vähemalt sisetemperatuurini 70 kraadi ning rohkem kui korra sama toitu üles soojendada ei tohi.

Menüü võiks olla hooajaline

Kindlasti tasub süüa just kohalikke hooajalisi köögivilju, mis on hooajal ka hea hinnaga. Soovituslik on süüa vähemalt 5 portsjonit (5 x 100 grammi) köögivilju, sh kaunvilju päevas. Väiksema portsjonite arvu korral ei pruugi inimese organism saada piisavalt vajalikke vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid. Köögiviljade söömise puhul tuleb meeles pidada lihtsat reeglit: söö köögivilju vikerkaarevärvides – nii kuumtöödeldult kui toorelt. Erinevad värvid sisaldavad erisuguseid toitaineid.

Tee ostunimekiri retsepti põhjal

Üks peamisi põhjuseid, miks osa toitu prügikasti lendab, on toidu ostmine korraga liiga suurtes kogustes, sama toidu juurde ostmine lisaks olemasolevale ja emotsiooniostud. Selle vastu aitab, kui enne poodi minekut koostada retseptide põhjal ostunimekiri. Siis on täpselt teada, mida ja kui palju osta on vaja. Pane kirja pere lemmikretseptid ja pidupäevaroad ning varieeri neid nädalate jooksul, et ei tekiks tüdimust.

Ei ole mõtet osta suurt kogust uut toiduainet ainult ühe retsepti jaoks. Kui hautis nõuab karripastat, uuri kohe välja veel paar-kolm retsepti, kus seda kasutada võiks.

Vali toidu jaoks sobivad säilituskarbid

Toiduohutuse tagamiseks on oluline kasutada anumaid, mis on mõeldud toidu ja joogi säilitamiseks. Kaupluses uue toidu- või joogianuma valimisel tasub kindlasti jälgida, et sellel oleks sobiv märgistus, mis kinnitab, et see on toiduga kokkupuutumiseks ohutu. Otsi märgistuselt selliseid sõnu nagu „toiduga kokkupuutumiseks“, konkreetset kasutusotstarvet näitavat märki (nt „toidukarp“) või peekrit-kahvlit kujutavat eristusmärki.

Kasutades toidukarpi, jälgi kindlasti kasutusjuhendit, mis võib olla etiketil või piktogrammidena tootel. Need annavad teavet, milline on anuma kasutamise lubatud temperatuur, kas karpi tohib pesta nõudepesumasinas, kasutada ahjus ning milliseid toite võib seal säilitada. Samuti on oluline, et anum oleks mõeldud korduvaks kasutamiseks. Ära kasuta plastmassist jäätisekarpe või karastusjoogipudeleid uuesti, kuna need pole selleks sobivad.

Säilita toitu külmikus nõuetekohaselt

Külmkapi keskmine temperatuur peaks olema +2 kuni +4 kraadi. Ukseosa on kõige soojem külmkapiosa.

Kui toit on pakendist eemaldatud, hoia seda eraldi kaanega karpides, et pikendada selle säilimisaega (säilitamistingimused võivad iga toote puhul erineda). Tavaliselt ei ole toiduainete pakend pärast avamist õhukindel. Tooted võivad külmikus leiduvate bakterite tõttu hakata halvasti lõhnama või kiiremini riknema.

Ära pane sooja toitu külmkappi. Jahuta kuumtöödeldud ja kiiresti riknev toit kohe. Ära jäta kuumtöödeldud toitu toatemperatuurile kauemaks kui 2 tunniks.

Nõuanded puuviljade, köögiviljade ja ürtide säilitamiseks

Enamik puuvilju toodab küpsemise ajal palju gaasi, mida nimetatakse etüleeniks. Enamik köögivilju on etüleeni suhtes eriti tundlikud, mis võib põhjustada nende kiiremini riknemist. Kui soovid oma puu- ja köögiviljade säilimisaega pikendada, hoia etüleenitundlikud tooted eraldi etüleeni eritavatest toodetest (ja vastupidi, aseta need üksteise kõrvale, kui soovid küpsemist kiirendada.) Pea meeles õiget hoiukohta – olgu see siis toatemperatuuril või külmkapis.

Ära hoia puu- ja köögivilju õhukindlates kilekottides – need peavad hingama. Torka kottidesse, milles neid hoiad, augud või hoia neid korduvkasutatavates võrkkottides või paberkotis. Ära paki ka puu- ega köögivilju tihedalt kokku – õhk ei pääse viljadele ligi ja need närbuvad kiiremini.

Pista ülejäägid sügavkülma

Kui toitu jääb ikka üle, tasub see järgmisel päeval tööle kaasa võtta. Palju on ka selliseid roogi, mille võib sügavkülma panna ja hiljem, kui parasjagu pole aega kokata, pole vaja muud, kui toit üles sulatada ja soojendada. Näiteks püreesuppe, millesse ei ole lisatud piimatooteid, saab samuti külmutada ja hiljem süüa.

Toiduaineid on vaja sügavkülmas hoida niiskuskindlates anumates, mis tagab, et õhk ei pääse sisse ja niiskus ei pääse välja ega aurustu (vastasel juhul võib toit kannatada „sügavkülmiku põletuse“ all).

Jaga toit, mida soovid sügavkülmutada, väiksemateks portsjoniteks, mida saad korraga ära süüa. Näiteks suurema lihatüki ostmisel lõika see üheks söögikorraks sobivateks portsjoniteks. Samuti saad sügavkülma valmis teha smuutiportsjonid, supid, puljongid, koogid-saiakesed jne. Nii viskad ära vähem toitu ja säästad raha.

Kirjuta peale toidu külmutamiskuupäev, et teaksid, kui kaua see on külmkapis olnud. Üle aasta ei tohiks sügavkülmas säilitada ühtegi toitu. Näiteks köögiviljad tuleks ära tarbida poole aasta jooksul, marjad-seened-maitseroheline hiljemalt aasta jooksul. Valmistoidud, kondiitritooted ja rasvased kalad tuleks ära süüa juba kolme kuu möödudes.

Ka piimatooted võid sügavkülma pista

Kui sul on külmikus kohukesed, mille säilimisaja lõpp hakkab lähenema, siis muuda need jäätisteks! Ava kergelt kohukese pakend ühest otsast, seejärel pista kohukese sisse jäätisepulk ning aseta kohukesed sügavkülma. Kui kohukesed on külmunud, saad nautida mõnusat jahutavat magustoitu.

Portsjonjogurti, mille säilimisaja lõpp hakkab lähenema, võid avamata pakendiga lihtsalt sügavkülma tõsta. Paar tundi enne söömist tõsta see tavakülmikusse sulama. Hea nipp: selline külmutatud jogurt sobib hästi ka lõunapakki, kus ta toimib külmapatareina ehk hoiab teisi toite jahedana samal ajal kui ise sulab. Suuremas pakis oleva jogurti võid valada jäävormidesse ning asetada sügavkülma. 12 tunni möödumisel tõsta vorm sügavkülmast välja, aseta jogurtikuubikud suletavasse kotti ning tõsta kott sügavkülma. Külmutatud kuubikuid saad kasutada näiteks smuutide valmistamisel. Võid jogurti valada ka jäätisevormidesse – nii saad tulemuseks jogurtijäätise. Jogurt säilib sügavkülmas paar kuud.

NB! Kui säilitad piimatooteid sügavkülmas, siis kirjuta alati kottidele ja karpidele peale, mis seal sees on ning kuupäev, millal see sügavkülma on pandud!

Ära kiirusta ülejääke ära viskama

Toitu tasub vaadata loova pilguga, et mida annaks veel ette võtta, et see lihtsalt prügikastis ei lõpetaks. Näiteks võib eelmisel päeval praetud kanast saada wrap, supp või salat, pastast vormiroog ning alles jäänud hommikupuder sobib hästi smuuti sisse. Seened - nagu ka küpsenud banaanid või virsikud - võib lõigata viiludeks ja panna sügavkülma.

Enamikke köögivilju ei ole tegelikult üldse mõtet koorida, sest just koores peitub suur hulk kasulikke vitamiine. Kui aga siiski koorida tahad, siis köögiviljakoortest saad suurepärase puljongi. Tekita endale sügavkülmikusse üks kotike või karp, kuhu pistad kõik koored ja lõikamisest-hakkimisest tekkivad jäägid ning kui neid on kogunenud juba kena hulk, keeda neist maitsev köögiviljapuljong, mille saad portsjonitena ära külmutada. Toatemperatuuril riknevad köögiviljajäägid kiiresti, sügavkülmikus saad puljongimaterjali turvaliselt vähemalt paar nädalat säilitada.

Ära pelga kollase allahindluskleebisega toiduaineid

Enamikus suurpoodidest võib leida allahindluskleebistega tooteid. Need on toidud, mis on endiselt söömiskõlbulikud, kuid mille säilimisaeg on peagi lõppemas. Selliseid tooteid ostes aitad ennetada nii toiduraiskamist kui ka hoida tavahinnaga võrreldes 30-50% kokku.

Artikkel ilmub Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) üleeuroopalise toiduohutuse kampaania #Safe2EatEU raames, mida Eestis viib läbi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Kampaania eesmärk on aidata inimestel teha teadlikumaid otsuseid toitu valides. Eestis käsitleb kampaania viit teemat: kuumtöötlemine, toidutekkelised haiguspuhangud, toidu säilimisaeg, toidupakendi märgistus ja lisaained.

Tutvu lähemalt ka kampaania veebilehega!