Toitumis- ja tervisealased sõnumid peavad olema tõendatud

Väga paljud inimesed peavad ostuotsust tehes toidu tervislikkust oluliseks ning on nõus sellise kasuga tootele isegi veidi rohkem raha kulutama. Paremat tervist tõotavad väited on toidutootjale tõhus turundusvahend ja neid kasutatakse üha enam. Tarbijate kaitseks on toidu märgistamisele, reklaamile ja esitlemisele kehtestatud Euroopa Liidus nõuded.

Toitumisalased väited

Toidus võib esineda looduslikult või ka toidu käitlemisel lisatud aineid, nagu vitamiinid, mineraalained, valgud, kiudained, taimeekstraktid. Nende toitumisalasest mõjust inimesele tehakse tihti rõhutatud müügiargument. Silmas tuleb pidada, et tarbijat ei tohi eksitada, hirmutada ega tohi väite kasutaja soodustada ka konkreetse toidu ülemäärast tarbimist. Toitumis- või tervisealaseid väiteid esitades ei tohi ka viidata, nagu ei suudaks tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine inimesele vajalikus koguses toitaineid pakkuda.

Toitaine või muu aine kohta saab esitada väite selle sisalduse, vähendatud või suurendatud sisalduse või mittesisaldumise kohta. Toitumisalased väited annavad meile teada, et toidul on kasulikud või spetsiifilised toitainelised omadused või et see on kasulik energiasisalduse tõttu – näiteks, et toode on hea kiudaineallikas või sisaldab D-vitamiini või et see on madala kalorsusega või suhkruvaba.

Ka toidu nimetus võib samaaegselt olla toitumisalane väide, näiteks, et müügil on seleenimunad või proteiinijook.

Kasutatakse ka võrdlevaid toitumisalaseid väiteid, kus toidu koostist on kõrvutatud sama toidugrupi erinevate toitudega. Sealjuures peab erinevus olema märkimisväärne ja tarbija jaoks selgelt äratuntav. Võrdlevate väidete esitamisel märgitakse lisaks väitele ka toitaine koguse ja/või energiasisalduse erinevus. Seda võib väljendada protsentides või kogusena. Näiteks väite „lahja“ puhul lisatakse „100 grammis 40% vähem rasva“.

Tervisealased väited

Tervisealased väited viitavad, et toidu või selle koostisosa ja hea tervise vahel on seos – näiteks et tootes esinev aine vähendab kolesterooli, on kasulik südamele või sooletalitusele või toetab immuunsüsteemi. Näiteks tsink aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.

Funktsionaalsed tervisealased väited kirjeldavad toidus sisalduva aine tähtsust kasvamisele, arengule ja organismi talitlusele, psühholoogiale, käitumisele, salenemisele või kehakaalu jälgimisele. Üks sellistest väidetest on näiteks, et raud aitab kaasa hapniku normaalsele transpordile kehas.

Eraldi väidete gruppi arvatakse laste arengule ja tervisele viitavad sõnumid (näiteks, et vitamiin D on vajalik laste luustiku normaalseks kasvuks ja arenguks) ning selliste väidete puhul hinnatakse mõju laste füsioloogiale.

Oluline on teada, et konkreetseid haigusi vältida aitavale, ravivale või leevendavale omadusele toidutootjatel viidata lubatud ei ole. Haigestumise riskiteguri vähendamise võimalusele aga võib tähelepanu juhtida, näiteks kaera beeta-glükaani puhul on tõestatud vere kolesteroolitaset vähendav toime. Kõrge kolesteroolitase on südame isheemiatõve tekkimise riskitegur. Haigustel on siiski palju riskitegureid ja ühe riskiteguri muutmisel võib, aga ei pruugi olla kasulikku mõju.

Väga üldistavaid väiteid (lihtsalt, et toode on tervislik) üksi kasutada lubatud ei ole, vaid viidata tuleb ka konkreetsele ainele toidus ja toimele – näiteks et vitamiin B12 osaleb rakujagunemise protsessis. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et väidet saab esitada ainult selle toitaine, aine, toidu või toidugrupi kohta, mille kohta väide on lubatud, ja mitte toidu kohta, mis seda toitainet (või ainet või toitu) sisaldab. Näiteks vitamiin C väidet „aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest“ ei saa üle kanda mustasõstramarjadele, kuigi need C-vitamiini märkimisväärselt sisaldavad. Üksikud väited on lubatud ka toidu kohta, näiteks „kuivatatud ploomid aitavad kaasa normaalsele sooletalitlusele“ ja „kreeka pähklid aitavad kaasa veresoonte elastsemaks muutmisele“, kuid nende kasutamisel tuleb inimesi teavitada, et kasulik toime avaldub siis, kui päevas süüakse 100 g kuivatatud ploome või 30 g kreeka pähkleid.

Välja mõeldud toidu nimetused – näiteks „tervisemunad“ või jook Antioksüdant on samuti käsitletavad tervisealaste väidetena. Tarbijal tekib siin kindlasti küsimus, milles toote kasulikkus seisneb – seega peab pakendile viitama ka konkreetsele ainele toidus ja selle toimele.

Toitumis- ja tervisealasteks väideteks ei arvestata eritoitumisvajadusega tarbijale suunatud teavet nagu „laktoosivaba ja „gluteenivaba“, samuti väiteid „lisaaineteta“ või GMO-vaba vms.

Tervisealased väited alkohoolsete jookide korral (joogid etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi) on keelatud. Viidata võib vaid madalale alkoholisisaldusele või alkoholi- või energiasisalduse vähendamisele.

Teaduslikult põhjendatud väidete kasutamiseks annab loa EFSA

Tarbijat ei tohi eksitada ja seetõttu peab toidu käitleja toodet müües tagama kõigi esitatud väidete paikapidavuse. Kui toidutootja soovib mingit tervisealast väidet kasutada, esitatakse loataotlus liikmesriigi pädevale asutusele – Eestis Põllumajandus- ja Toiduametile, kes kontrollib taotluse nõuetekohasust ja väite tõenduspõhisust hindab seejärel Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). Toidu kohta võib esitada üksnes neid tervisealaseid väiteid, mis on läbinud EFSA teadusliku hindamise ja on lisatud turule lubatud väidete loetelusse. Uuendtoidu puhul peab loa taotleja peale uuendtoidu turule lubamise loa taotlust esitama ka uuendtoiduga seotud väite kasutamise taotluse.

Piisava teadusliku tõenduse korral lisatakse tervisealane väide Euroopa Liidu heakskiidetud väidete nimekirja. Selleks hindab EFSA, kas toidu käitleja esitatud teaduslikud põhjendused ja uuringud kinnitavad piisavalt kirjeldatud toimet ning mõnikord nõutakse täiendavaid uuringuid. Samuti hinnatakse, kas väitega seotud ainet on tootes sellises koguses, et normaalse tarbimise juures lubatud kasu inimesele on saavutatav. Ka tuleb silmas pidada, et toiduga seotud väidete sõnastus, toote kasulik mõju oleks keskmisele tarbijale arusaadav – liiga keeruliste meditsiiniliste terminite kasutamine ei ole mõistlik.

Euroopa Liidus heakskiidetud tervisealaseid väiteid võivad kasutada ka need toidutootjatel, kes ei saa ise teaduslikke uuringuid läbi viia ega väidet tõendavaid materjale kokku panna. Väite kasutamiseks peab ettevõte siis tavaliselt vaid kindlaks tegema, kas tema toode vastab väitele seatud tingimustele ja ka väite sõnastus peaks püsima võimalikult lähedane heakskiidetud väite sõnastusele. Mõne tervisealase väite kasutamine võib siiski olla piiratud teatud ajaks üksnes konkreetse loataotleja jaoks, kuid selle kohta saab lisateavet väidete registrist.

Soovitused tarbijale

• Tervise jaoks on oluline, kui sageli ja millistes kogustes Sa konkreetset toitu pikaajaliselt sööd.

• Toitumine on kui üks tervik, mis peab olema võimalikult tasakaalustatud ja mitmekesine.

• Uuri märgistust või lisateavet – kas toitumis- või tervisealase väitega seotud toitaine või muu aine kogus on esitatud?

• Säilita kriitikameel reklaamtekstide suhtes, mis lubavad liiga palju või mille sõnum on ebamäärane.

• Toit ei ole ravim. Haiguste ennetamisele, ravimisele ja leevendamisele viitavad väited peavad jääma üksnes ravimitele või ka traditsioonilistele taimsetele ravimitele.

• Hinda kriitiliselt igat märgistusel, e-poes või reklaamis esitatud väidet, et mitte langeda paljulubava reklaamteksti lõksu. Mõnele tootele omistatakse tervistavat mõju, kuid märgistuselt ei selgu, millist kasulikku ainet ja kui palju see toode sisaldab ning kui palju tuleb seda tarbida.

Artikkel ilmub Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) üleeuroopalise toiduohutuse kampaania #Safe2EatEU raames, mida Eestis viib läbi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Kampaania eesmärk on aidata inimestel teha teadlikumaid otsuseid toitu valides. Eestis käsitleb kampaania viit teemat: kuumtöötlemine, toidutekkelised haiguspuhangud, toidu säilimisaeg, toidupakendi märgistus ja lisaained.

Tutvu lähemalt ka kampaania veebilehega!

Kasutatud allikad: maablogi.ee; pta.agri.ee; toiduteave.ee