Eesti koolinoored vigastavad end tahtlikult järjest rohkem
(1)Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel on ennast tahtlikult vigastavate noorte inimeste arv hüppeliselt kasvanud ning tüdrukud vigastavad end ligi kuus korda poistest rohkem.
Mullu vajas tahtliku enesekahjustamise tõttu ravi 566 noort. Veel kaheksa aastat tagasi oli sama number 400. TAI tervisestatistika osakonna juhataja Jane Idavain rääkis, et enim levinud tahtliku enesekahjustamise viisid on ravimite, näiteks rahustite või käsimüügis olevate valuvaigistite ületarbimine, ning eneselõikamine.
„Seda tahtlikku enesevigastamist saab teha mitmel viisil: kas vigastad ennast, lõikad ennast terava esemega, lööd ennast tömbi esemega, lööd ennast mingi asja vastu, tahad kukkuda kõrgelt alla, võtad üleliia ravimeid,“ tõi Idavain näiteid.
„Üldiselt tüdrukud vigastavad end tahtlikult enam kui poisid, olenevalt meetodist on see vahe kuuekordne. Keskmiselt ravimitega oligi see, et kui on 200 tüdrukut, siis on 35-40 poissi aastas,“ lisas TAI esindaja.
Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees, 12. klassi alustanud Ats Mattias Tamm rääkis, et oma tutvusringkonnas on ta enesevigastamisest kuulnud küll. „Kindlasti on olnud neid ja võib-olla suurem probleem ongi see, et ega ma ise ei tea, kas võib-olla mõni minu tuttav vigastab end, sest ma arvan, et selliseid asju ka varjatakse väga palju, sest lihtsalt piinlik on selliseid asju tunnistada.“
Põhjustest rääkides pakkus Tamm, et nii palju, kui on noori, on ka erinevaid põhjuseid enesevigastamiseks. „Kui nüüd rääkida kooli kontekstis, siis kindlasti võib ette tulla probleem koolikiusamisega. Kuigi koolikiusamiste arv üleüldiselt on vähenemas, siis küberkiusamiste arv pidevalt siiski kasvab. Teisalt võib ka asi olla seotud nutivahenditega, noored tunnevad end tihtipeale üksi.“
Tartu Ülikooli kliinikumi laste ja noorukite vaimse tervise keskuse juht Reigo Reppo ütles, et näeb probleemi teravnemist iga päev ka oma töös. Põhjused peegeldavad tema hinnangul ühiskonnas toimuvat.
„Enesevigastamine on märkimisväärselt tõsine probleem. Noorte emotsioonikontrolli oskused on kehvemaks läinud. Ma arvan, et üks põhjus on see, et ühiskonnas elamise tempo on märkimisväärselt kiirem ehk eeldatakse, et kõik asjad saavad tehtud kiiresti, efektiivselt, aga see ei jäta aega asjade läbitöötamiseks, läbimõtlemiseks ja siis see tunne siia juurde on see, et kui ma mingi asjaga nüüd kohe hakkama ei saa, siis ma olen läbi kukkunud,“ selgitas Reppo. „Mõnes mõttes enesevigastamine on äärmiselt kiire lahendus. Nagu noored mõnikord ka ise ütlevad, et see füüsiline valu aitab peita hingelist valu.“
Äkiline soov kanda sooja ilmaga pikkade varrukatega riideid, eriti järsud meeleolumuutused ja endasse tõmbumine ning riskikäitumine näiteks liikluses võivad Reigo Reppo sõnul olla mõned ilmingud, mida tasuks noore inimese käitumises tähele panna ja küsimuste korral kasvõi perearstiga konsulteerida.
