„Seda tahtlikku enesevigastamist saab teha mitmel viisil: kas vigastad ennast, lõikad ennast terava esemega, lööd ennast tömbi esemega, lööd ennast mingi asja vastu, tahad kukkuda kõrgelt alla, võtad üleliia ravimeid,“ tõi Idavain näiteid.

„Üldiselt tüdrukud vigastavad end tahtlikult enam kui poisid, olenevalt meetodist on see vahe kuuekordne. Keskmiselt ravimitega oligi see, et kui on 200 tüdrukut, siis on 35-40 poissi aastas,“ lisas TAI esindaja.

Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees, 12. klassi alustanud Ats Mattias Tamm rääkis, et oma tutvusringkonnas on ta enesevigastamisest kuulnud küll. „Kindlasti on olnud neid ja võib-olla suurem probleem ongi see, et ega ma ise ei tea, kas võib-olla mõni minu tuttav vigastab end, sest ma arvan, et selliseid asju ka varjatakse väga palju, sest lihtsalt piinlik on selliseid asju tunnistada.“

Põhjustest rääkides pakkus Tamm, et nii palju, kui on noori, on ka erinevaid põhjuseid enesevigastamiseks. „Kui nüüd rääkida kooli kontekstis, siis kindlasti võib ette tulla probleem koolikiusamisega. Kuigi koolikiusamiste arv üleüldiselt on vähenemas, siis küberkiusamiste arv pidevalt siiski kasvab. Teisalt võib ka asi olla seotud nutivahenditega, noored tunnevad end tihtipeale üksi.“

Tartu Ülikooli kliinikumi laste ja noorukite vaimse tervise keskuse juht Reigo Reppo ütles, et näeb probleemi teravnemist iga päev ka oma töös. Põhjused peegeldavad tema hinnangul ühiskonnas toimuvat.

Enesevigastamine on märkimisväärselt tõsine probleem. Noorte emotsioonikontrolli oskused on kehvemaks läinud. Ma arvan, et üks põhjus on see, et ühiskonnas elamise tempo on märkimisväärselt kiirem ehk eeldatakse, et kõik asjad saavad tehtud kiiresti, efektiivselt, aga see ei jäta aega asjade läbitöötamiseks, läbimõtlemiseks ja siis see tunne siia juurde on see, et kui ma mingi asjaga nüüd kohe hakkama ei saa, siis ma olen läbi kukkunud,“ selgitas Reppo. „Mõnes mõttes enesevigastamine on äärmiselt kiire lahendus. Nagu noored mõnikord ka ise ütlevad, et see füüsiline valu aitab peita hingelist valu.“

Äkiline soov kanda sooja ilmaga pikkade varrukatega riideid, eriti järsud meeleolumuutused ja endasse tõmbumine ning riskikäitumine näiteks liikluses võivad Reigo Reppo sõnul olla mõned ilmingud, mida tasuks noore inimese käitumises tähele panna ja küsimuste korral kasvõi perearstiga konsulteerida.

Enesevigastamise põhjused

Peaasi.ee

Enesevigastamine on iseendale tahtlikult valu tegemine, oma kehale kahju tekitamine. Enesevigastamise viise on palju ning sugugi mitte kõik neist ei jäta kehale jälgi. Sageli on enesevigastamise eesmärgiks sisemiste pingete leevendamine.

Enesevigastamisel võib olla palju erinevaid põhjuseid. Enesevigastamine võib olla:

  • võimalus tunda midagi, saada oma kehaga uuesti kontakti

  • viis leevendada mõtetest ja tunnetest tekkinud pingeid

  • viis väljendada viha

  • viis näidata oma valu

  • võimalus tunda kontrolli olukorra üle

  • viis tulla toime ärevusega

  • tingitud sellest, et paremaid toimetulekuoskusi ei ole

  • iseenda karistamine

  • viis näidata, et mured on päris, sest vaimne valu on teistele nähtamatu

Enesevigastamine on oma olemuselt üsna sarnane sõltuvuskäitumisele. Valu tundes hakkab meie keha tootma kehasiseseid valuvastaseid heaoluhormoone – endorfiine. Endorfiinid koos ise oma peas loodud enesevigastamise põhjendustega tekitavad tugeva, sõltuvusliku iseloomuga harjumuse. Sarnaselt sõltuvusele võib inimene mõista, et tema käitumine ei ole tervislik, kuid ta ei suuda seda peatada. Seetõttu tavaliselt varjatakse ennastkahjustavat käitumist.

Loe rohkem infot peaasi.ee kodulehelt >> KUIDAS AIDATA KEDAGI, KES END VIGASTAB?