Alatasa unustad vett juua? Siin on nipid, mis aitavad päevase veenormi kätte saada

Kuigi kõik teavad, et oma tervise toetamiseks tuleks juua iga päev 1,5-2 liitrit puhast vett, kipub regulaarne veejoomine kiire elustiili juures paljudel ununema. Tallinna Vesi kogus kokku tarbijate nipid, mis aitavad neil tervislikku veejoomise harjumust meeles pidada.

Nagu igaks tervisega seotud eesmärgiks, on ka joodud veeklaaside üle arve pidamiseks ja regulaarse veejoomise meeldetuletamiseks loodud mitmeid nutirakendusi. Erinevaid tasuta äppe, mida paljud Eesti tarbijad kasutavad, leiab, kui sisestada äpipoe otsingusse „water tracker“.

Vee joomise äpp

Lihtsam veeäpp tuletab veejoomist regulaarselt meelde ja võimaldab joodud klaasitäisi jooksvalt üles märkida. Leidub ka mängulisemaid rakendusi, näiteks taime kasvatamise mäng, kus lopsakate lehtede ja õite kasvatamiseks tuleb iga natukese aja tagant vett juua – iga klaasitäie äppi märkimine muudab ka taime lopsakamaks.

Kui veerakendus aktiveeritud, tuletab nutitelefon või -kell veejoomist regulaarselt meelde. Tehes istuva töö vahele pidevaid püsti tõusmise ja veejoomise pause, toetad oma tervist ja suurendad veekraani juurde kõndides ka igapäevast sammude arvu.

Nutividinate sõbrad saavad soetada ka spetsiaalse veepudeli, mis on telefoniga ühendatud ja annab päeva jooksul regulaarselt märku, kui palju vett on pudelist tarbitud. Näiteks ütleb pudeliga ühendatud rakendus, et päevasest veenormist on tarbida jäänud veel 25 protsenti või hoiatab palavas kliimas dehüdratatsiooni eest, kui pudel pole piisavalt rakendust leidnud.

Kes erinevate äppidega majandada ei viitsi, kasutavad meeldetuletusteks oma telefoni taustapilti – mitu vastajat tõi välja, et veejoomist sümboliseeriv taustafoto või meeldetuletus „joo vett“ aitab neil päevast normi saavutada.

Hea meeldetuletaja on suur veepudel

Veetarbijate välja toodud nippide hulgas oli kõige populaarsemaks veejoomise soovituseks aga palju lihtsam lahendus, mis sobib ka neile, kes pole suured nutiseadmete sõbrad. Kõige lihtsamaks meetodiks tervisliku veenormi järjepideval tarbimisel peetakse seda, kui hoida suur veepudel või -klaas püsivalt silme all. Kodus või kontoris annab päevasest veetarbimisest kõige parema ülevaate suur 2-liitrine veepudel, mille saab hommikul vett täis lasta ja veenduda, et enne magamaminekut oleks pudel tühi. Liikuva elustiili juures pole aga kaheliitrist rasket veepudelit kaasas kanda mõttekas. Sellisel juhul on abiks liitrine veepudel, millele märgitud kellaajad ja kriipsukesed tähistavad sellist veejoomise tempot, mis hajutaks vajaliku arvu veeklaase päeva peale.

Lõhnad ja maitsed

Nooremad tarbijad tõid välja lõhnaga joogipudeli (air-up), mille ideeks on veejoomise innustamine pudeli külge käivate lõhnavate kapslite abil. Kuna inimene tunneb suure osa maitsest nina kaudu, mõjub lõhnapadjakesega veepudelist tavalise kraanivee joomine sarnaselt nagu näiteks sidruni, arbuusi või marjadega rikastatud maitsevesi. Kas eelistada lõhnavat vett või teha ise päris maitsevett, on muidugi maitseasi.

Enamik tarbijatest tõi välja, et tarbitava veekoguse suurendamiseks maitsestavad nad vett vahelduseks erinevate looduslike lisanditega. Lisaks sidrunile, laimile ja piparmündilehtedele sobivad veekarahvini kaunistamiseks ja maitsenüansside lisamiseks ideaalselt erinevad maitseürdid, näiteks värske tüümian, münt või roosmariin, aga ka kurgiviilud.

Veele võib lisada erinevaid puuvilju ja marju. Põnevamate retseptidena toodi välja blenderisse koos klaasi veega valatud mustsõstrad, mis pidid maitsema nagu vanaema morss. Talvisel ajal sobib vee rikastamiseks hästi ka ingver, millest keedetud leotis tuleb lisada värskele veele – annab huvitava maitse ja mõjub soojendava antioksüdandina.

Parim vesi on värske kraanivesi

Joogivee lisandite puhul on oluline jälgida, et maitsevesi valmiks vahetult enne tarbimist – maitsev ja tervislik vesi on värske, mistõttu ei tasu juua päevadeks veekannu seisma jäetud maitsevett, isegi kui seda hoitakse külmikus.

Igapäevaseks veenormi täitmiseks ei sobi mineraalvesi, sest liigne soolade ja mineraalainete kogus võib olla organismile koormav. Kraanivett võid aga juua iga päev, kustutades sellega janu ja tehes teene oma tervisele, välimusele ja heaolutundele. Vett peaksid tarbima rohkem kui kõiki teisi jooke, sealhulgas teed, kohvi, mahlasid ja limonaade.

Piisav veejoomine on tervisele ülioluline, sest vesi:

• on elutähtis toitaine rakkude arenguks ja taastootmiseks;

• reguleerib higistamise kaudu kehatemperatuuri;

• transpordib hapnikku üle kogu keha;

• aitab kehal jääkainetest vabaneda;

• mõjub hästi ka lihastele ja seedimisele;

• aitab võidelda väsimuse vastu ja saavutada head enesetunnet;

• tagab ühtlase jume, sileda naha ja terved juuksed;

• aitab vältida enneaegset vananemist;

• aitab hoida pH-taset tasakaalus, vältida nahaärritusi ning -tundlikkust;

• aitab hoida rakkude niiskustaset

• kehale vajalikud süsivesikud ja valgud jõuavad vereringesse vee abil;

• vee abil moodustub ka sülg, mis on oluline seedeprotsessi osa;

Kraanivesi üle Eesti on puhas, värske ja hea maitsega ja tervislik. Tallinna Vee tarbijate hulgas eelmise aasta novembris läbi viidud uuring näitas, et elanikkonna usaldus kraanivee suhtes on väga kõrge – 89% vastajatest ütles, et usaldab kraanist tulevat vett ja joob seda hea meelega.

Me higistame, hingame ja pissime kehast vett välja sageli rohkem, kui joogi ja söögiga tagasi saame. Janu on keha kõige selgem sõnum, et kannatame veepuuduse käes, aga märke on teisigi.

Vedelikupuudus tähendab olukorda, mil keha on kaotanud vett ning naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja muid ioone ehk rakusisese ja -välise keskkonna vahel tasakaalu hoidvaid elektrolüüte rohkem, kui oleme aidanud neid asendada.

Täiskasvanu keha koosneb umbes 70% veest. Kõige rohkem on vett ajus ja neerudes, kõige vähem luudes ja hammastes. Kõige „vesisemad“ on imikud, kõige kuivemad vanurid. Kuna rasvkude sisaldab vett lihaskoest vähem, on paksukeste organismiski vett vähem kui spordilembeste omas.

Kuna oleme pea kolmveerandi ulatuses vesi, on H₂O keha jaoks ülitähtis. See viib rakkudesse hapnikku ja toitaineid, uhub välja jääkaineid, tasakaalustab kehatemperatuuri, õlitab liigeseid, valmistab pisaraid ja sülge ning teeb palju muudki olulist. Krooniline veepuudus toob kaasa põletikud, soodustab happelise keskkonna tekkimist, aeglustab vere- ja lümfiringet ning teeb vanaks – vananemine on organismi veetustumine. Niisiis, märka märke.

Kuidas juua?

• Vee kulistamine ei ole kõhule hea, küll aga päeva jooksul lonksamine näiteks iga poole tunni tagant, et janu ei tekikski.

• Joo istudes – nii imendub vesi paremini.

• Vesi peaks olema vähemalt toa-, veel parem teesoe. Külmkapikülm vesi muudab seedimise loiuks ja lohakaks. Soe vesi lõdvestab seedesüsteemi, külm ahendab. Soe vesi uhab kehast rasvad-šlakid, külm hangutab.

• Seedimise jaoks on parim keedetud ja veidi maha jahtunud vesi.

LOE EDASI > Veepuudus paneb ajule põntsu! Mida, kuidas ja kui palju organismi niisutamiseks on parim juua? Nipp, mis näitab, kas keha on janu