2–7-aastased lapsed võivad haigestuda suhteliselt sageli, kuna nende immuunsüsteem alles areneb ja nad puutuvad tihedamalt kokku teiste lastega, eriti lasteaedades ja mängurühmades. Keskmiselt võib selline laps haigestuda 6–8 korda aastas, kuid ka kuni 10–12 korda, eriti kui tegemist on ülemiste hingamisteede infektsioonidega, külmetushaigustega.

Oluline on meeles pidada, et selles vanuses on sagedased haigused osa lapse immuunsüsteemi arengust. Kui aga tundub, et laps on pidevalt haige või haigused on väga rasked ja venivad pikale, tasub konsulteerida arstiga, et välistada immuunsüsteemi nõrkus või muud terviseprobleemid.

Tervisetõendit enam ei väljastata

Aastaid tagasi oli lasteaeda ja kooli „tagasi pääsemiseks“ vajalik perearsti tõend, aga nüüd on see muutunud igandiks. Iga lapsevanem vastutab oma lapse tervise eest ise ja perearstid selliseid tervisetõendeid ei väljasta.

Kui tegemist on keerulise haigusega ja laps vajab erikohtlemist (nt diabeet), siis arstid annavad lapsevanematele kaasa juhendid ja ravimid. Neid anda ja lapse terviseseisundi jälgimist korraldada on lapsevanema kohustus. Osas lasteaedades ja koolides on olemas medõed, aga neil on siiski abistaja, mitte ravija roll.

Loodan, et kodu ja lasteaia või kooli vahel ei teki konflikte ning lapse tervis on esmatähtis, et me ei jõua olukordadeni, kus oma õiguse tõestamiseks hakatakse tõendeid koguma või kohtusse pöörduma.

Teinekord on tõepoolest keeruline eristada, kas tegemist on kroonilise või allergilise nohu või algava viirushaigusega. Soovitan pigem see keeruline aeg võtta oma lapsega koos olemiseks ja anda lapse immuunsüsteemile aega „küpsemiseks“, kui nui neljaks õigust taga ajada ja poolhaige laps vägisi lasteaeda või kooli saata.

Rinoviirused, gripiviirused, adenoviirused ja enteroviirused põhjustavad külmetushaiguste sümptomeid. Eriti haavatavad on lapsed ja eakad, kelle immuunsüsteem on nõrgem. Suvel on eriti levinud enteroviirused, mis võivad põhjustada järsult tõusvat, kuni 40 kraadini kerkivat palavikku.