Puugihaigused võivad viia töövõimetuseni. Kuidas maandada majanduslikke riske?

Nii puukentsefaliidi kui ka -borrelioosi juhtumite arv on Eestis kasvanud. Puugihaigused võivad põhjustada tõsiseid tüsistusi, sealhulgas halvatust ja psüühikahäireid, mis omakorda viivad mõnel juhul ka töövõimetuseni. Spetsialistid selgitavad, millised võivad olla puugihaiguste tagajärjed ning kuidas kaitsta end võimalike majanduslike riskide eest.

Kevadest sügiseni looduses ja linnade haljasaladel liikudes peavad Eesti inimesed arvestama puukide ja nendega seotud haigustega. Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2022. aasta raporti järgi oli 60% Eesti puukidest nakkuskandjad ning ligi kolmandik kandis rohkem kui üht haigustekitajat. Ehkki kõige enam tuntakse Eestis viiruslikku puukentsefaliiti ja bakteriaalset haigust puukborrelioosi, on Terviseameti kinnitusel leidnud teadlased üha sagedamini seiretööde käigus ka neoerlihhioosi põhjustavat bakterit. Muret tekitav on ka asjaolu, et TAI kinnitusel viitavad andmed puukidega ülekantavate haigusetekitajate märkimisväärsele kasvule viimase kümne aasta jooksul.

Terviseameti andmetel registreeriti eelmisel aastal 209 puukentsefaliidi ning 4520 puukborrelioosi juhtumit. Kõige rohkem puugihaiguste juhtumeid on juulist oktoobrini.

Puugihaiguste tõsised tagajärjed

Meliva üldarst doktor Keilin Turjakas selgitab, et puukentsefaliidi vastu puudub põhjuslik ravi ning haigus võib kulgeda väga raskete närvisüsteemi haaravate tüsistustega...

Loe edasi juba artiklist, kuidas end töövõimetuse vastu kindlustada.