Esimesed kahtlusalused on suuhingamine, uneapnoe ja vedelikupuudus. Kui magad avatud suuga, tekib tõenäoliselt suukuivus. Lahtise suuga magamine võib olla tingitud harjumusest, ninakõrvalkoobaste ummistusest või norskamisest ja uneapnoest.

Suukuivus võib kaasneda ka teatud haigusseisunditega, üheks selliseks on Sjorgeni sündroom. See on autoimmuunhaigus, mille puhul immuunsüsteem ründab organismi enda välissekretoorseid näärmeid. Siis on kõige rohkem häiritud just sülje ja pisaraerituse funktsioon. Diabeedi korral võib suukuivus tekkida mitmel põhjusel – kui veresuhkru tase on pidevalt kõrge, kui on tekkinud vedelikupuudus või on tegu diabeediravimite kõrvaltoimega. Kui suukuivus tekib diabeedi tõttu, tuleb nõu pidada oma arstiga kas on võimalik leida paremini sobiv ravim.

Vedelikupuudusest tekkiv suukuivus on ka sageli Alzheimeri tõvega inimeste probleem, kuna nad unustavad regulaarselt vett juua.

Samuti võivad suukuivust põhjustada...

Milliste ravimite ja terviseseisunditega kipub suukuivus kaasnema ja kuidas seda ebameeldivat häda leevendada, loe edasi juba artiklist.