Psühhiaater: igal teisel lapsel, kes vastuvõtule tuleb, on B-vitamiini, D-vitamiini või rauapuudus
(41)Igal viiendal Eesti inimesel esineb ärevushäire risk ning enam kui veerandil depressiooni risk, selgus TAI ja TÜ poolt läbiviidud uuringust. Ka äsja avaldatud TAI Rahvastiku tervise aastaraamatus on välja toodud, et vaimse tervise häired on märkimisväärselt suurenenud noorte seas - ärevushäiretega, sealhulgas kohanemisraskustega ja depressiooni sümptomitega on möödunud aasta andmetel kimpus üle 900 lapse. Kas ärevushäirete näol on tegu kaasaegse ühiskonna pandeemiaga? Psühhiaater dr Mari Järvelaid ja SYNLAB Eesti kliinilise laboridiagnostika valdkonna juht dr Meeli Glükmann avavad ärevushäirete tagamaid.
Dr Järvelaid nentis, et kindlasti on vaimse tervise häirete sagenemise taga muutunud ühiskond. „Rahvusvahelised uuringud näitavad, et varasemaga võrrelduna on nn z-põlvkonna ehk nutiajastusse sündinute hulgas, seda sõltumata riigist, nii ärevushäirete kui depressiooni esinemissagedus kiire tõusutrendiga ning seda juba lapseeas. Evolutsioonis on ärevusel, hirmul ja muretsemisel oma oluline koht nii ellujäämiseks kui edukas olemisel. Kui see muutub aga püsivaks seisundiks, siis on see organismi kurnav. Nüüd on küsimus, kuivõrd kohanemisvõimeline on inimene kaasaegses, igal sammul ja eluetapil mugavusi ja infoküllust pakkuvas keskkonnas,“ mõtiskles dr Järvelaid.
Arsti sõnutsi murrab ärevus läbi, kui me ei suuda olukorda kontrollida või kontrollime liiga palju ja liiga kaua. „Oleme ärevamad mitte seetõttu, et elukeskkond meie ümber oleks muutunud palju ohtlikumaks, vaid vastupidi, soov kõike kontrollida on muutunud ebaproportsionaalseks. Oleme silmitsi liiga paljude valikutega, seame ebarealistlikult kõrgeid ootusi endale, süüdistame ennast iga vea ja ebaõnnestumise korral. Isiksuse autonoomia dikteerib kohustuse olla edukas, omada igas olukorras kontrolli nii enda, teiste, keskkonna üle ja tunda end kogu aeg õnnelikuna. Ebaõnnestumine ei tule kõne allagi,“ kirjeldas psühhiaater ärevuse tagamaid.
