Arsti sõnutsi murrab ärevus läbi, kui me ei suuda olukorda kontrollida või kontrollime liiga palju ja liiga kaua. „Oleme ärevamad mitte seetõttu, et elukeskkond meie ümber oleks muutunud palju ohtlikumaks, vaid vastupidi, soov kõike kontrollida on muutunud ebaproportsionaalseks. Oleme silmitsi liiga paljude valikutega, seame ebarealistlikult kõrgeid ootusi endale, süüdistame ennast iga vea ja ebaõnnestumise korral. Isiksuse autonoomia dikteerib kohustuse olla edukas, omada igas olukorras kontrolli nii enda, teiste, keskkonna üle ja tunda end kogu aeg õnnelikuna. Ebaõnnestumine ei tule kõne allagi,“ kirjeldas psühhiaater ärevuse tagamaid.

Siinkohal tekib küsimus, miks mõned inimesed tulevad endiselt hästi toime, kuid oma vaimse tervisega hädas olijate osakaal on ebamõistlikult kiires kasvutrendis?