Köögi hügieeni ABC: kuidas hoida oma toiduvalmistamisala puhtana?
(12)Kodune toiduvalmistamine ei tähenda vaid hea tooraine kasutamist või põnevaid oskusi valmistada mõnusaid toite. Et toit, mida laua ümber kogunenud perele nautimiseks tõsta, oleks maitsev, kasulik ja – mis peamine – tervislik, tuleb olla kindel, et koht, kus toit valmistatakse, oleks puhas, lisaks ohutu. Kööki peab hoidma puhtana, et valmistatud toitu ei satuks inimesele ohtlikud bakterid, toit ei roiskuks ja mustus ei muudaks toidu maitset.
Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni ning rahvatervise õppetooli professor Mati Roasto õpetab toiduohutuse põhimõtteid nii oma üliõpilastele maaülikoolis kui ka erinevatel täiendkoolitustel. Nagu professor ütleb, ei ole tegemist mingi üle mõistuse kõrge teadusega, vaid kõigile teada-tuntud loogika ülekordamisega.
„Tekib küsimus, mis on üldse puhtus või kui puhas peab üldse kodune köök olema. Puhas tähendab köögi puhul seda, et kõik tööpinnad, kus toitu valmistatakse, on looduslike pesuvahenditega töödeldud ja veega üle loputatud. Oluline on märkida, et ka pesuvahend tuleb nõudelt ja lõikelaudadelt korralikult maha pesta,“ mainib professor.
Teine oluline viis puhtust tagada on vaadata kriitilise pilguga üle lapid, nuustikud ja harjad, millega peseme nõusid ja köögi pindu. Need töövahendid on hämmastavad bakterite kasvulavad ja levitajad. Kuna tegemist ei ole kallite asjadega, siis võiks lapid ja harjad iga nädal välja vahetada.
„Lapp, millega on pestud tööpinda, ei tohiks enam nõudega kokku puutuda. Samuti ei peaks valamu kõrvale tagasi minema lapp, millega on pestud midagi põrandalt – saastumine on liiga suur.
Järgmine oluline nüanss on kätepesu ja -kuivatus. Köögis tuleb alati hoida puhtaid käterätikuid ja neid iga paari päeva tagant vahetada. Kõige parem oleks kasutada paberit ja kätepesu lõpetuseks ka käed desinfitseerida,“ räägib Roasto.
Eralda valmis toit toorest toidust
Ideaalis võiks kodus olla vähemalt kaks lõikelauda. Ühel lõikelaual lõigatakse ainult tooreid asju ja teisel juba valmis toite. Lõikelaudu võib olla ka rohkem – toore liha ja kala jaoks eraldi veel kolmaski. Näiteks võiks liha ja muude toorete toitude lõikamiseks olla kasutusel punane lõikelaud, sest punane on tavaliselt ju ka hoiatav värv. Samuti ei ole ehk liigne eraldi lõikelaud leiva- ja saiatoodetele.
„Toidu enda säilitamise osa hõlmab nii külmkappi, sahvrit kui ka neid karpe ja kotte, milles toitu hoitakse. Olen alati öelnud, et mulda külmkappi ei panda, ehk kogu mullas kasvanud toit tuleb enne korrektselt ja põhjalikult pesta. Põhjus on lihtne: mullas kasvab palju erinevat mikrobiootat, bakterid, hallitus ja seened,“ õpetab professor.
Toorest liha või kala sügavkülmikust tavakülmikusse sulama tõstes pange toidukraam kas taldrikule või, veel parem, toidukarpi. Sellega väldite olukorda, kus sulamise ajal satub sulamisvedelik külmikusse, mis on üks suurimaid ristsaastumise tekke võimalusi. Siis ei piisa enam lihtsalt kapi leige veega pesemisest.
„Külmkapi kõrgemad riiulid peaksid olema valmis toidu säilitamiseks, kuid ka need toidud peaksid olema kas toidukarpides või vähemalt toidukilega kinni tõmmatud. Külmkapid on kohad, mis kuivatavad – lahtine toit kuivab. Külmikul on aga kaks eesmärki: säilitada toiduohutus ja toidu kvaliteet,“ lisab Roasto.
On aga palju toite, mida ei pea üldse külmikusse panema, sest need võivad muud toitu saastada, näiteks avokaadod, sibulad ja konservid. Enne millegi külmikusse panemist lugege, kas seda toodet on ikka vaja külmas keskkonnas säilitada.
Kvaliteetne tooraine ja puhas vesi
Kvaliteetne tooraine on see, mis tegelikult tagab, et need koduköögi puhtuse reeglid päriselt toimiksid. Kui tooraine on saastunud, siis ei saa ka puhtaimas köögis värsket ja head toitu valmistada. Poes või turul veenduge enne toiduainete ostmist alati nende puhtuses ja kvaliteedis, usaldage oma vaistu ja ärge ostke riknenud ega ka väga „parim enne“ serval olevaid tooteid.
Professor Roasto toob välja ka väga argised vahendid toitude ohutumaks muutmiseks. Näiteks sool, suhkur ja sidrun on imelised abilised, millega toit kodus ohutumaks muuta.
„Need ained vähendavad toidus veeaktiivsust ja just vedelik ehk niiskus on see, mida mikroobid elus püsimiseks vajavad. Tõepoolest, nende lihtsate vahenditega on võimalik muuta igapäevane toit ohutumaks ja need aitavad tagada keskkonna, kus eriti virolentsed ehk haigust tekitavad bakterid ei saa elada ega meid nakatada,“ lisab Roasto.
Artikkel ilmub Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) üleeuroopalise toiduohutuse kampaania #Safe2EatEU raames, mida Eestis viib läbi regionaal- ja põllumajandusministeerium. Kampaania eesmärk on aidata inimestel teha toitu valides teadlikumaid otsuseid. Eestis käsitleb kampaania viit teemat: kuumtöötlemine, toidutekkelised haiguspuhangud, toidu säilimisaeg, toidupakendi märgistus ja lisaained. Tutvu lähemalt ka kampaania veebilehega: www.efsa.europa.eu/et/safe2eat
