Kas maksavähki saab ennetada? Onkoloog: kõrge maksavähi riskiga inimesed peaksid käima regulaarses kontrollis

Maksavähk on varjatult hiiliv ja algfaasis praktiliselt sümptomiteta kulgev haigus, mistõttu avastatakse see enamasti liiga hilja, siis kui inimest terveks enam ravida ei saagi. Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog-ülemarst doktor Anneli Elme rõhutab küll ühelt poolt, et üldine ühiskondlik skriining peaks olema tõhusam, aga teisalt peaksid kõik kõrge riskiga inimesed ka ise oma tervisest hoolima ja soovituste kohaselt kontrollis käima. Kes kuuluvad maksavähi kõrgenenud riskirühma?

Maksavähk on maailmas diagnoositavatest vähkidest sageduselt kuuendal kohal. Eestis saab selle haiguse diagnoosi 150 inimest aastas. Nii nagu teiste onkoloogiliste haiguste puhul, võib ka maksavähki soodustada halb geenikombinatsioon ja elukeskkond, aga veel enam mõjutavad ka elustiil ja varasemalt põetud haigused. Näiteks hepatiit kasvatab maksavähki haigestumise riski kuni 20 korda, seejuures pole näiteks C-hepatiidi vastu võimalik vaktsineerida ja seegi on haigus, mis võib kulgeda märkimisväärsete sümptomiteta.

Kas maksavähki saab ennetada?

Maksavähi ennetamisel mängivad olulist rolli hepatiidi vastu vaktsineerimine ning elustiil. On üldteada, et näiteks liigne alkoholitarbimine mõjutab maksa. Lisaks on oluline ennetada maksa rasvumist ehk toituda tervislikult ja liikuda piisavalt, samuti on oluline teha kõik, et mitte haigestuda hepatiiti – end vaktsineerida ning vältida kohti ja võimalusi, kus võib kokku puutuda võõraste inimeste verega. Hepatiiti ei ole inimesed saanud üksnes vereülekande või võõra süstlaga, selle ennetamiseks tasub hoolikalt valida kohta näiteks nõelraviks, tätoveerimiseks ja püsimeigi tegemiseks ning ühtlasi tuleks neid teenuseid vältida halva hügieeniga kolmandates riikides.

Inimesed, kes on põdenud kunagi B- või C-hepatiiti...

Loe edasi juba artiklist.