KUULA | „Jagatud ruum“: milline mõju on lähisuhtevägivallal lastele ja kuidas lapsi kõige paremini kaitsta?
(6)Lähisuhtevägivalla ohver on laps, kes vägivalla all otseselt kannatab, aga ka laps, kes on vägivalla pealtnägija. Uurime, kuidas mõjutab vägivaldses kodus kasvamine lapse psüühikat ning kuidas on võimalik last keerulises olukorras kõige paremini aidata.
„Jagatud ruum“ on taskuhääling, kus räägime turvalises keskkonnas keerulistest teemadest. Seekordses osas läheme tagasi ajahetke, kust kõik sageli alguse saab, aga kus on veel võimalik kõige halvemaid asju ära hoida. Lapsepõlve.
Vägivaldses peres kasvava lapse olukord on keeruline ja tema abistamiseks on sageli vaja paljude spetsialistide jõupingutusi. Lastekaitsjad, sotsiaaltöötajad, õpetajad, tervishoiutöötajad, psühholoogid, kohtunikud, advokaadid, prokurörid, naiste tugikeskuse töötajad, ohvriabi töötajad… Kõrged lähisuhtevägivalla numbrid tähendavad paraku seda, et (sageli ise seda teadmata) näeme lähisuhtevägivalla all otseselt või kaudselt kannatavaid lapsi pidevalt enda ümber.
Saates aitavad keerulisele teemale valgust heita mitmed eksperdid. Kliiniline psühholoog Mariana Saksniit tegeleb igapäevaselt erinevat liiki vägivalda kogenud laste nõustamisega. Mariana selgitab, milline mõju on vägivaldses peres kasvamisel veel välja arenemata psüühikale ning milliseid pikaajalisi tagajärgi see võib kaasa tuua. Räägime ka sellest, kes ja kuidas saab lastele kõige paremini toeks olla.
Jurist Anne Haller on esindanud lähisuhtevägivalla ohvreid lastega seotud kohtuvaidlustes ning aitab MTÜga Lapsed lähisuhtevägivallas toetada lähisuhtevägivallas kasvavate lastega kokku puutuvaid spetsialiste teaduspõhiste teadmistega lähisuhtevägivalla ja selle mõju kohta lapsele. Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo tegeleb igapäevaselt lapsi puudutavate vaidlustega tsiviilkohtumenetluses nagu laste suhtluskord ja hooldusõigus. Saame Anne ja Liina abil sissevaate sellesse, mis toimub kohtusaalis, aga ka teadmise, mida tähendavad erinevat sorti õigused ja kohustused ning mis neist on (või pigem sugugi ei ole) omavahel õiguslikult seotud.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tunneb hästi lastekaitse valdkonda, ta on õppinud sotsiaaltööd ning omandanud teadmisi ka psühholoogias. Uurime, mida saab lähisuhtevägivallaga kokku puutuvate laste abistamiseks ära teha riiklikul tasandil.
Kogemuslood, mida inimesed on meiega jaganud, on inimestelt, kes on pidanud lähisuhtevägivalla mõjudega toime tulemiseks teekondi, mida mitte keegi eales kogema ei peaks. „Mind ei kutsutud pea kunagi nimepidi, olin oma kasuisa jaoks sitavares, värdjas plika. Olen peksa saanud kätega, jalgadega, rusikatega. Minult on rinnust kinni võetud ja lihtsalt vastu seina visatud,“ räägib Kristiina aastatepikkusest väärkohtlemisest. Nüüd aitab ta oma kogemusloo abil teisi teekonnal vaimselt ja füüsiliselt tervema elu poole.
Rääkida lastest ilma laste arvamust kuulmata oleks mõistagi veider. Ajame juttu gümnaasiumiõpilaste Mattiase ja Ruubeniga, kes räägivad, milline on teadlikkus lähisuhtevägivallast nende sõpruskonnas, kelle asi võiks lähisuhtevägivallaga tegelemine olla (spoiler: meie kõigi!) ning selgitavad, miks on oluline vaimse tervise abi otsida.
Autorid ja toimetajad: Liis Allmäe, Keiu Virro
Helirežissöör: Paul Oja
Saate ajakoodid
00:25 Stseen Linnateatri lavastusest „Nõusolek“, loevad Külli Teetamm ja Sandra Üksküla-Uusberg
03:41 Sissejuhatus: lähisuhtevägivald ja lapsed
04:44 Kristiina kogemuslugu
06:40 Psühholoog Mariana Saksniit lähisuhtevägivalla mõjust lapse psüühikale
08:12 Merikese kogemuslugu
10:46 Psühholoog Mariana Saksniit erinevatest vägivalla liikidest ja nende mõjust
18:16 Jurist Anne Haller lastega kokku puutuvatest spetsialistidest ning lähisuhtevägivallaga seotud kohtumenetlustest
20:52 Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo lapsi puudutavatest kohtuvaidlustest
23:30 Jurist Anne Haller kolme sorti õigustest ja kohustustest laste ja vanemate vahel: hooldusõigus, suhtluskord ning elatise maksmine
28:01 Psühholoog Mariana Saksniit sellest, kas ja kuidas võib vägivaldne inimene ka psühholoogidega manipuleerida
29:32 Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo: teiste riikide näited ja psühholoogide kaasamisest kohtumenetlusse
31:10 Jurist Anne Haller situatiivse versus kontrolliva vägivalla pealtnägemise mõjust lastele
34:47 Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo ohvriga kohtusaalis toimuvast
35:39 Jurist Anne Halleri positiivne näide laste hoidmisest kohtusaalis
36:31 Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo esialgse õiguskaitse rakendamisest ja tõendite kogumisest
39:45 Psühholoog Mariana Saksniit sellest, kui palju toimuvast lastele rääkida ning kuidas käituda pärast lahkuminekut
43:07 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo: mida saab ära teha poliitilisel tasandil?
52:27 Sõna saavad noored: Mattias ja Ruuben lähisuhtevägivallaga seotud teadlikkusest ning vaimse tervise hoidmise vajalikkusest
1:01:29 Psühholoog Mariana Saksniit sellest, kuidas saavad teised aidata
1:06:25 Kristiina, Merikese ja noorte soovitused
