Vägivaldses peres kasvava lapse olukord on keeruline ja tema abistamiseks on sageli vaja paljude spetsialistide jõupingutusi. Lastekaitsjad, sotsiaaltöötajad, õpetajad, tervishoiutöötajad, psühholoogid, kohtunikud, advokaadid, prokurörid, naiste tugikeskuse töötajad, ohvriabi töötajad… Kõrged lähisuhtevägivalla numbrid tähendavad paraku seda, et (sageli ise seda teadmata) näeme lähisuhtevägivalla all otseselt või kaudselt kannatavaid lapsi pidevalt enda ümber.

Saates aitavad keerulisele teemale valgust heita mitmed eksperdid. Kliiniline psühholoog Mariana Saksniit tegeleb igapäevaselt erinevat liiki vägivalda kogenud laste nõustamisega. Mariana selgitab, milline mõju on vägivaldses peres kasvamisel veel välja arenemata psüühikale ning milliseid pikaajalisi tagajärgi see võib kaasa tuua. Räägime ka sellest, kes ja kuidas saab lastele kõige paremini toeks olla.

Jurist Anne Haller on esindanud lähisuhtevägivalla ohvreid lastega seotud kohtuvaidlustes ning aitab MTÜga Lapsed lähisuhtevägivallas toetada lähisuhtevägivallas kasvavate lastega kokku puutuvaid spetsialiste teaduspõhiste teadmistega lähisuhtevägivalla ja selle mõju kohta lapsele. Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo tegeleb igapäevaselt lapsi puudutavate vaidlustega tsiviilkohtumenetluses nagu laste suhtluskord ja hooldusõigus. Saame Anne ja Liina abil sissevaate sellesse, mis toimub kohtusaalis, aga ka teadmise, mida tähendavad erinevat sorti õigused ja kohustused ning mis neist on (või pigem sugugi ei ole) omavahel õiguslikult seotud.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tunneb hästi lastekaitse valdkonda, ta on õppinud sotsiaaltööd ning omandanud teadmisi ka psühholoogias. Uurime, mida saab lähisuhtevägivallaga kokku puutuvate laste abistamiseks ära teha riiklikul tasandil.

Kogemuslood, mida inimesed on meiega jaganud, on inimestelt, kes on pidanud lähisuhtevägivalla mõjudega toime tulemiseks teekondi, mida mitte keegi eales kogema ei peaks. „Mind ei kutsutud pea kunagi nimepidi, olin oma kasuisa jaoks sitavares, värdjas plika. Olen peksa saanud kätega, jalgadega, rusikatega. Minult on rinnust kinni võetud ja lihtsalt vastu seina visatud,“ räägib Kristiina aastatepikkusest väärkohtlemisest. Nüüd aitab ta oma kogemusloo abil teisi teekonnal vaimselt ja füüsiliselt tervema elu poole.

Rääkida lastest ilma laste arvamust kuulmata oleks mõistagi veider. Ajame juttu gümnaasiumiõpilaste Mattiase ja Ruubeniga, kes räägivad, milline on teadlikkus lähisuhtevägivallast nende sõpruskonnas, kelle asi võiks lähisuhtevägivallaga tegelemine olla (spoiler: meie kõigi!) ning selgitavad, miks on oluline vaimse tervise abi otsida.

Autorid ja toimetajad: Liis Allmäe, Keiu Virro

Helirežissöör: Paul Oja

Saate ajakoodid

00:25 Stseen Linnateatri lavastusest „Nõusolek“, loevad Külli Teetamm ja Sandra Üksküla-Uusberg

03:41 Sissejuhatus: lähisuhtevägivald ja lapsed

04:44 Kristiina kogemuslugu

06:40 Psühholoog Mariana Saksniit lähisuhtevägivalla mõjust lapse psüühikale

08:12 Merikese kogemuslugu

10:46 Psühholoog Mariana Saksniit erinevatest vägivalla liikidest ja nende mõjust

18:16 Jurist Anne Haller lastega kokku puutuvatest spetsialistidest ning lähisuhtevägivallaga seotud kohtumenetlustest

20:52 Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo lapsi puudutavatest kohtuvaidlustest

23:30 Jurist Anne Haller kolme sorti õigustest ja kohustustest laste ja vanemate vahel: hooldusõigus, suhtluskord ning elatise maksmine

28:01 Psühholoog Mariana Saksniit sellest, kas ja kuidas võib vägivaldne inimene ka psühholoogidega manipuleerida

29:32 Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo: teiste riikide näited ja psühholoogide kaasamisest kohtumenetlusse

31:10 Jurist Anne Haller situatiivse versus kontrolliva vägivalla pealtnägemise mõjust lastele

34:47 Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo ohvriga kohtusaalis toimuvast

35:39 Jurist Anne Halleri positiivne näide laste hoidmisest kohtusaalis

36:31 Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo esialgse õiguskaitse rakendamisest ja tõendite kogumisest

39:45 Psühholoog Mariana Saksniit sellest, kui palju toimuvast lastele rääkida ning kuidas käituda pärast lahkuminekut

43:07 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo: mida saab ära teha poliitilisel tasandil?

52:27 Sõna saavad noored: Mattias ja Ruuben lähisuhtevägivallaga seotud teadlikkusest ning vaimse tervise hoidmise vajalikkusest

1:01:29 Psühholoog Mariana Saksniit sellest, kuidas saavad teised aidata

1:06:25 Kristiina, Merikese ja noorte soovitused

Info vägivalla all kannatanule ja vägivallast loobuda soovijale

  • Kui seksuaalvägivallast ei ole möödunud rohkem kui 7 päeva, on võimalus pöörduda seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse. SAK kontaktid: https://www.palunabi.ee/et/seksuaalvagivald.

  • 116 006 ‒ sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon, mis pakub kriisinõustamist kogu ööpäeva. Välismaalt helistades +372 614 7393.

  • 116 123 ‒ sotsiaalkindlustusameti emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon. Nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev ajavahemikul kell 10–00 ning hingehoidjad on samal liinil kättesaadavad kell 16–00. Helistamine on tasuta ning tuge saab mõlema teenuse puhul nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

  • www.palunabi.ee ‒ sotsiaalkindlustusameti ohvriabi veebileht, kust saab nõu ka tekstivestluses.

  • 660 6077 – sotsiaalkindlustusameti tugi vägivallast loobumiseks. E–R kell 10–16 saab kokku leppida kohtumise nõustajaga.

  • 660 7320 - sotsiaalkindlsutusameti inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliin. E–R kell 8.30–17.

  • Piirkondlikud ohvriabitöötajate kontaktid: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi#kontakt

  • Naiste tugikeskuste maakondlikud kontaktid: https://www.palunabi.ee/et/naiste-tugikeskused

  • Kui ohus on elu ja tervis, helista 112.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena