Proviisor selgitab kuidas küüne- ja jalaseent ära tunda. Kuidas tõbi välja ravida ja ennast mitte taasnakatada?

Küüne- ja jalaseen on tüütud ja laialt levinud haigused. Suvi, mil käiakse palju paljajalu ning nauditakse rannas või spaades veemõnusid, on seenhaiguste levimiseks eriti soodne aeg. Südameapteegi proviisor Gerda Nelis räägib, kuidas küüne- ja jalaseent ära tunda ja ravida.

Küüne- ja jalaseene põhjustajaks on mikroorganismid: patogeensed seened, keda on mitmeid eri liike. „80% juhtudest on küüneseene põhjustajaks dermatofüüdid, kes on igapäevaselt meid ümbritsevas keskkonnas väga levinud. Ka meie keha normaalses mikroflooras on tegelikult mitmed seened esindatud, kuid olukord, kus nad hakkavad vohama, võib viia seenhaiguse tekkeni,“ sõnas proviisor Gerda Nelis. Ta selgitas, et naha- ja küünekahjustuste kaudu pääsevad patogeensed seened inimese organismi ja soodsate tingimuste olemasolul põhjustavad samuti seenhaiguse, mis võib mõjutada nii nahka kui ka varba- ja sõrmeküüsi.

Küüneseen on levinud rohkem varbaküüntel, sest see on seene tekkimise ja püsimise vaates hea pinnas. „Haiguse tekkeks ja ka eelduseks on soe ja niiske keskkond. Tegemist on väga nakkava haigusega - dermatofüütide eosed võivad näiteks jalanõudes või rätikutes, aga ka meid ümbritsevas keskkonnas püsida nakatumisvõimelised pikka aega. Üldjuhul on seenhaigus hea hügieeniga ennetatav, kuid mõned inimesed on haigusele vastuvõtlikumad. Nimelt kannatavad suurema tõenäosusega küüne- ja jalaseene käes eakad ja/või krooniliste haigustega inimesed: diabeetikud, vereringehäiretega ja nõrgenenud immuunsusega patsiendid. Ka meestel esineb haigust sagedamini kui naistel,“ rääkis proviisor.