Kuidas muuta kodune kokkamine kiireks, hügieeniliseks ja ohutuks?

Toidu valmistamine on igapäevaelu oluline osa, sest süüa tahame me kõik. Kuigi põnevad retseptid ja kokaraamatud on sealjuures alati teretulnud, ei tasu unustada aga kokkamise ohutust ega hügieeni. Kuidas koduköögis ohutult kokata ja mismoodi oma kööki hooldada? Neile küsimustele annab vastuse pikaaegse kogemusega peakokk ja P. Dussmann Eesti OÜ toitlustusdivisjoni arendusjuht Inga Paenurm.

Kõige olulisemad sammud toiduhügieeni tagamiseks koduköögis

Paenurme sõnul on koduköögi hügieeni tagamisel oluline mitte üle mõelda: „Lähtuda tasub loogilisusest ja ette võtta üks etapp korraga.“ Küll aga on olemas mõned põhitõed, mida tasuks omapäi kokkamisel jälgida:

• kasuta värsket toorainet, millel puudub mädanik, hallitus vms riknemistunnused;

• pese puu- ja juurviljad;

• aseta värske ja riknemisohtlik tooraine esimesel võimalusel külmkappi;

• tööpindade puhastamiseks kasuta loodussäästlike märgistega vahendeid, väldi rohke keemia kasutamist kodus;

• pese pärast igat töövõtet käsi ja kummikindaid võiks kasutada kala ning tugevate lõhnadega toiduainete puhul;

• valmista toitu vastavalt retseptis olevatele juhistele ja kuum toit aseta suletud nõuga külmikusse pärast seda, kui see on toatemperatuuril jahtunud (maksimaalselt kahe tunni jooksul);

• hoia toores toit valmistoidust eraldi ning vajadusel kaetud nõus.

Koduköögi üldiseks korrashoiuks tasub iga toimingu järel puhastada pinnad koheselt ning mustad nõud pesta või asetada nõudepesumasinasse. Unustada ei tohiks ka pindade ja koristusvahendite põhjalikku puhastamist. „Tööpindu on vaja puhastusvahendiga üle käia vähemalt kord nädalas. Tavaline köögilapp on põhiline bakterite allikas, seetõttu võiks iga kord pärast kasutamist lappi põhjalikult pesta ning vahetada seda ka regulaarselt uue vastu välja,“ ütleb Paenurm.

Parimad viisid koduste köögiseadmete ja tööpindade puhastamiseks ning hooldamiseks

Kuigi koduseadmete hooldamine on kokkamise oluline osa, on keeruline konkreetseid juhiseid jagada, sest seadmed ja nende materjalid on väga erinevad. Abimeheks on siinkohal seadmete juhenditega tutvumine ja nende korrashoius veendumine.

„Puhasta väikeseadmed alles siis, kui need on pistikust eemaldatud,“ tõstab Paenurm esile igihalja tõe. „Pese köögiseadmeid loodussäästlike märgistega vahenditega ja loputa korralikult. NB! Kõigi seadmete puhul ei sobi kasutada nõudepesumasinat,“ lisab naine. „Lihtsam on puhastada seadmed kohe pärast kasutamist – nii ei ole toidujäätmed veel nende külge kinni kuivanud.“

Tööpindade korrashoiu ja hooldamise muudab lihtsamaks see, kui kogu köök on korraldatud nii, et asjad on alati ühel ja samal kohal või riiulil. „Siis on kerge vajalikke vahendeid leida ja segadust vältida,“ soovitab toitlustusekspert asjad alati esimesel võimalusel oma kohale tagasi asetada. Samuti tuleb veenduda, et seadmed on asetatud tööpindadele turvaliselt.

Kuidas valida ja hooldada köögiriistu, et tagada nende ohutus?

„Sel puhul on oluline järgida tootjapoolseid nõuandeid,“ räägib Paenurm, ja lisab ka omalt poolt mõne:

• osa tooteid tuleb alati pesta käsitsi, nt teatud metallist söögiriistad ja kindlasti kokanoad;

• kuuma panni ei tohi kunagi panna külma vette – siis panni kvaliteet muutub;

• pesemiseks ja toidu valmistamiseks tuleb valida töövahendid ning nuustikuid, mis ei lõhuks pottide ega pannide pindu;

„Köögis tuleb alati toimetada rahulikult, mitte tormakalt, et ei juhtuks midagi ohtlikku,“ lisab Paenurm lõpetuseks.

Artikkel ilmub Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) üleeuroopalise toiduohutuse kampaania #Safe2EatEU raames, mida Eestis viib läbi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Kampaania eesmärk on aidata inimestel teha teadlikumaid otsuseid toitu valides. Eestis käsitleb kampaania viit teemat: kuumtöötlemine, toidutekkelised haiguspuhangud, toidu säilimisaeg, toidupakendi märgistus ja lisaained.

Tutvu lähemalt ka kampaania veebilehega: www.efsa.europa.eu/et/safe2eat