Kas räägid endaga nii karmilt ja sellisel toonil, mida sõbraga iial ei kasutaks? Kuidas tervist laastavast enesekriitikast vabaneda
Küllap on igaüks tundnud kedagi, kes endale ühtki viga ei andesta. Ehk oled koguni ise selline? Lühivaates võib karmusest enda vastu ehk kasugi olla, kuid pikapeale hävitab sinu sisemine kriitik motivatsiooni, head algatused ja julguse proovida midagi uut.
Ettevõtja Kadi (37) on just selline naine, keda sõbrannad kadestavad. Enamasti satub ta seltskonnas tähelepanu keskpunkti, sest on laia silmaringiga huvitav jutukaaslane ning tema helisev naer ja lahke olek mõjuvad ligitõmbavalt. Tal on oma IT-ettevõte, mida abikaasaga kahe peale arendatakse ja mis on märkamatult kerkinud üheks oma valdkonna liidriks.
“Olen enesepiitsutaja,” vastab Kadi küsimusele, kuidas ta end iseloomustab. “Neid asju, millega ma enda juures rahul oleksin, peaaegu polegi. Ma pole end kunagi ilusaks pidanud, vastupidi, olen alati kedagi teist kadestanud küll suuremate rindade, küll pikemate jalgade ja sinisemate silmade poolest. Ülikoolis õppides tundsin pidevalt, et olen teistest viletsam, kuigi õpitulemused seda ei näidanud. Kursusekaaslastel olid vägevad maailmamuutmise plaanid, minul aga eriti mitte midagi. Õppisin hästi ja läksin pärast ülikooli lõppu tööle ühte riigiasutusse. Süüdistasin ennast, miks ma istun seal tolmuses serveriruumis, kui võiksin hoopis midagi suuremat ja põnevamat teha. Aga mul ei olnud julgust!”
Kadi tunnistab, et julguse puudumise taha on tal nii mõnigi otsus jäänud...
