Suvistel suursündmustel saab kõht maitsvalt täis ka kõige nõudlikumal toidunautijal

Suvistel suursündmustel saab kõht maitsvalt täis – üht-teist tuleb terviseohutuse pärast siiski silmas pidada.

„Suvi on aeg, mil Eestis toimub rohkelt suursündmusi, olgu selleks siis festivalid, laadad või muud rahvakogunemised. Rohke rõõmu ja heade emotsioonidega võivad kaasneda ka mõned riskid, eriti seoses toiduhügieeniga,“ märgib Kätrin Hanschmidt, Viljandi pärimusmuusika festivali müügiplatside pealik. Hea planeerimine on tema arvates sündmuse külastaja edu võti.

„Kuumal suvepäeval soovitan erinevate sündmuste külalistel võtta kaasa snäkke, mis ei vaja jahutamist. Puu- ja köögiviljad, pähklid, seemned, kuivatatud puuviljad ja juust (parmesan ja Cheddar) on head valikud, olles teel sündmusele või sealt koju. Need ei vaja erilist säilitamist, on juba väikeses koguses suure energiasisaldusega ja püsivad pikalt värskena. Sündmusele kohale jõudes ootab külastajaid juba rikkalik toiduala ja kõht saab kindlasti täis ka kõige nõudlikumal toidunautijal! Seda saan kindlalt lubada näiteks Viljandi pärimusmuusika festivalil,“ lisab Hanschmidt kelmikalt. Kauplejate vaatest on tema arvates tähtis, et näiteks laadalt lihatooteid ostes pöörataks tähelepanu müüja usaldusväärsusele ja hügieenile. „Puhtad ja korras letid, kus liha on kaitstud otsese päikesevalguse ja kuumuse eest, on head indikaatorid. Enne ostu sooritamist küsi julgesti singi/vorstitükki maitsta ja uuri toote säilivusaja kohta,“ annab asjatundja nõu.

Kui lihatooteid ei hoita jahetemperatuuril, on oht, et bakterite kasv toimub kiirelt ja tooted riknevad, mistõttu on oluline, et lihatooted oleks avalikel üritustel säilitatud õigetes tingimustes. Toidujääkide kogumiseks on suurüritustel spetsiaalsed biojäätmete konteinerid ning nende äraveo korraldab jäätmekäitlusettevõte.

Tarbija on laadal ja turul kuningas

Tartu linnaruumis toimub neli traditsioonilist laata: Kevadlaat mais, Hansalaat juulis, septembris Maarjalaat ja detsembri alguses Jõululaat. Kõikvõimalik toiduohutus kauplejate poolelt ja kontrollmehhanism on nende suursündmuste korraldaja AS-i Tartu Turg juhataja Rene Kiisa sõnul aastatega väga palju arenenud.

Hansalaadal on kauplejaid suurusjärgus viissada ning kauba müümine ja säilitamine on täielikult pakkujate enda vastutusel. Toidukauba müüjatel on külmikud ja sügavkülmakirstud ning kogu toiduvalmistamise protsess on tehnoloogiliselt läbi mängitud. „Kauplejad on tublid ja toidukauba säilitusvõimalustest teadlikud. Kindlasti on aru saadud ka sellest, et pole mõtet riskida, sest oma nimi on ju ikkagi mängus. Sügav kummardus ka kõigile järelevalveametnikele, sest kontroll on oluliselt tihedam kui kümme või isegi viis aastat tagasi,“ ütleb Kiis.

Elektrivooluga varustab laata tema kinnitusel korraldaja, kaupleja sellega pead valutama ei pea: „Kogu laada ajal on tööl elektrik. Saime äsja lõppenud Hansalaada kauplejailt kiita, et olime kiired reageerima. Kauplemistingimused peavad olema suurüritusel ideaalsed ja vastama sellele, mida oleme välja lubanud.“

Kui natuke spetsiifilisemaks minna, ei pea teatud kuivatatud lihadel või lihasnäkkidel jahutust olema. „Seaduste ja reglementidega on väga täpselt paika pandud, millised toidud on kiiresti riknevad, millised mitte ja milliseid temperatuure need siis nõuavad. Vorst või viiner, mis nõuab +2 kuni +6 kraadi, on väljas külmletis või külmvannis. Suitsutatud liha on lubatud teatud tunnid müüa n-ö tavatemperatuuril, ka neid lihalette on loomulikult laatadel. Tarbija on kuningas ja saab kaupa vahetult ise näha, maitsta, küsida mekkida. Laatade korraldajana pole me saanud toiduohutusega seotud pretensioone juba aastaid,“ ütleb Kiis.

Igasugust kaubandusliiki on tema arvates vaja, turg on ja jääb ning sel on võrreldes tavapoega tugev eripära. „Turul ja laadal on suhtlev kauplemiskultuur. On kauba müüja (kes tihti on ka ju ise valmistaja) ja ostja vahetu, ehe kontakt, mida tavalises toidupoes jääb aina vähemaks ja vähemaks, on masinad, automaadid. Tähtis on emotsioon, mille saad. Kui see on positiivne ja saad võib-olla mõnda väiketootjat või -kauplejat oma ostuga toetada, kaalub see kuhjaga üles selle, kui pead ka mõne käsitöötoidu eest tõesti natuke rohkem raha välja käima. Ja turul või laadal on sellist kaupa, mida tavapoest ei leia,“ lisab Tartu Hansalaada korraldaja.

Toidukauba ohutus on käitleja vastutusel

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Külli Joakit selgitab, et toidu ohutus on käitleja vastutus.

Enne toidu otsmist avalikul üritusel veendu, et:

• toit näeb välja värske ja kvaliteetne;

• säilimiseks külmkapitemperatuuri vajavat toitu hoitakse sobivates tingimustes;

• toitu hoitakse kaitstuna saastumise ja tolmu eest;

• müüja välimus on puhas ja ta peab müügikohas kinni hügieeninõuetest;

• müüja oskab anda informatsiooni toidu koostisosade, allergeenide ja valmistamise kohta.

Pööra tähelepanu ka toote välimusele ja jäta kõrbenud tahmane suitsutatud toode ostmata. Mõnus ja maitsev toidukaup tarbi kohapeal ära või toimeta kiirelt külmkappi. Ära jäta kiirelt riknevat toitu sooja autosse ega transpordi ilma termokastita pikkade vahemaade taha, sest soojas paljunevad bakterid kiiresti ning toit rikneb.

Artikkel ilmub Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) üleeuroopalise toiduohutuse kampaania #Safe2EatEU raames, mida Eestis viib läbi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Kampaania eesmärk on aidata inimestel teha teadlikumaid otsuseid toitu valides. Eestis käsitleb kampaania viit teemat: kuumtöötlemine, toidutekkelised haiguspuhangud, toidu säilimisaeg, toidupakendi märgistus ja lisaained.

Tutvu lähemalt ka kampaania veebilehega.