Kuidas lugeda toidupakendi märgistuselt infot allergeenide kohta?

Paljud inimesed elavad toiduallergiaga. Ainus võimalus allergiareaktsioonide vältimiseks on vältida allergiat tekitavat toitu. Teaduspõhised Euroopa õigusaktid tagavad, et allergiateave oleks toidupakendil kirjas. Kuidas enda jaoks vajalik info üles leida?

Toiduallergia tekib, kui organismi immuunsüsteem reageerib teatud toiduainetele. Tavalised on allergiad pähklite, koorikloomade ja teatud puuviljade vastu. Allergiareaktsiooni võib tekitada imeväike kogus toidu koostisosa, mille suhtes on inimene ülitundlik. Allergiareaktsiooni sümptomid võivad olla kerged (sügelus või lööve), kuid võivad muutuda raskemateks, näiteks oksendamine, kõhulahtisus, vilistav hingamine ja mõnikord ka anafülaktiline šokk.

Toidutalumatuse korral on raskusi teatud ainete (nt gluteeni) seedimisel, mistõttu tekivad näiteks röhitised, maokrambid ja kõhulahtisus. Seega on väga oluline, et toidupakendil oleksid allergeenid selgesti märgitud. Kontrollides pakendatud toidu märgistuselt teavet allergeensete koostisosade kohta, saavad allergiaga inimesed neid vältida.

Euroopa teadlased on andnud teaduslikku nõu toidumärgistuse seadusandlikus protsessis. Praegu peavad Euroopa Liidus müüdava toidu tootjad EL-i õiguse kohaselt märgistama 14 allergeeni. Need on gluteeni sisaldavad teraviljatooted, piim, munad, pähklid, maapähklid, sojaoad, kalad, koorikloomad, limused, seller, lupiin, seesam, sinep ja sulfitid. Allergeenide kohta tehtav teadus areneb pidevalt, nii et see loetelu võib tulevikus muutuda.

Kuidas leida toidumärgistuselt infot allergeenide kohta?

Üha enamatel inimestel esineb toiduallergiaid või talumatust mõne toiduaine suhtes. Kui toiduallergik sööb toitu, mis sisaldab allergiat põhjustada võivat koostisosa, võivad tema organismis tekkida kahjulikud reaktsioonid kergest nahaärritustest kuni väga raske tervisekahjustuseni.

Levinumad allergeenid on gluteeni sisaldavad teraviljad, koorikloomad, sojaoad, muna, kala, piim, pähklid, seller, sinep, seesamiseemned ning E-ained vääveldioksiid ja sulfitid. Sellised koostisosad peavad olema toidupakendil muudest koostisosadest eristatud, et kaitsta toiduallergikute tervist.

Kuna toiduallergia ei ole ravitav, peavad selle probleemiga tarbijad allergeenide söömist vältima. Seetõttu peab teave allergiat põhjustada võivate koostisosade kohta olema kättesaadav kõigi toitude puhul. Toidus sisalduvad põhilised allergeenid ehk koostisosad, mis võivad põhjustada allergiat või talumatust, peavad olema esitatud toidu pakendil või müügikohas muudest koostisosadest trükikirjas eristuvana.

Pakendatud toit

Allergeenid peavad olema esitatud toote pakendil koostisosade loetelus teistest koostisosadest eristuval kujul. Loetelus võib neid esile tõsta näiteks teise kirjaviisiga, rasvases kirjas või taustavärvi abil.

Pakendamata toit

Pakendamata toit hõlmab nii poodides kui ka söögikohtades pakutavat toitu (nt poes müüdav lahtine salat, vahetult enne müüki kaupluse tagaruumis tükeldatud ja pakendatud juust, restoranis või kohvikus pakutav toit).

Pakendamata toitude puhul peab ostja saama teavet toote põhiliste allergiat põhjustada võivate koostisosade kohta müügikohas kas suuliselt või kirjalikult enne toote ostmist.

Allikad: Euroopa Toiduohutusamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Allergoloogi kommentaar

Kas toidupakendite märgistus on piisav? Kuidas kaitsta tarbijat allergilise reaktsiooni eest? Kas ka jääkkogus võib vaevusi põhjustada? Küsimustele vastab Ida-Tallinna keskhaigla lasteallergoloog dr Jelena Roomet.

Kas praegune toidupakendi märgistus on teie arvates piisav, et kaitsta inimesi ootamatute allergiliste reaktsioonide eest? Kas lisaks 14-le määratud allergeenile on veel mingeid koostisosi, mis võivad põhjustada allergilisi reaktsioone?

Minu arvates on tänapäevane toidupakendi märgistus piisavalt hea, et oluliselt parandada toiduallergiaga inimeste elukvaliteeti. Samal ajal tuleb meeles pidada, et teoreetiliselt võib iga toit, mis sisaldab valke, põhjustada toiduallergiat ja ükski märgistus ei saa hõlmata kõiki võimalikke toiduallergeene.

Kuidas saavad tarbijad end kaitsta ootamatute allergiliste reaktsioonide eest, kui koostisainete loetelus on neile tundmatuid koostisosi?

Kuna meie ühiskonnas on toiduallergia ja toidutalumatus patsientide enda poolt tõsiselt ülediagnoositud, soovitan kõigepealt pöörduda allergoloogi poole. Kinnitatud toiduallergia diagnoosi korral annab raviarst tavaliselt selged soovitused, milliseid toiduaineid ja koostisosi tuleks vältida.

Mida tähendab täpselt „võib sisaldada jääke“ märgistus pakendil? Kas see jääkkogus võib allergikul vaevusi põhjustada?

„Võib sisaldada“ tähendab, et on võimalus, et tootmisprotsessi käigus satub tootesse minimaalne allergeenikogus. Anafülaktilise reaktsiooni riskiga inimesed peavad vältima ka neid tooteid, mis on märgistatud „võib sisaldada“, kuna harvadel juhtudel võivad ka väga väikesed allergeenide annused põhjustada tõsiseid reaktsioone.

Kas allergoloogid teevad toiduainetööstusega koostööd, et pakendite märgistused oleks võimalikult täpsed ja efektiivsed?

See on tõepoolest nii – rahvusvahelised allergoloogide seltsid teevad toiduainetööstuse esindajatega väga tihedat koostööd, et ühiselt parandada allergikute elukvaliteeti.

Artikkel ilmub Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) üleeuroopalise toiduohutuse kampaania #Safe2EatEU raames, mida Eestis viib läbi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Kampaania eesmärk on aidata inimestel teha teadlikumaid otsuseid toitu valides. Eestis käsitleb kampaania viit teemat: kuumtöötlemine, toidutekkelised haiguspuhangud, toidu säilimisaeg, toidupakendi märgistus ja lisaained.

Tutvu lähemalt ka kampaania veebilehega.