Füsioterapeut: krooniliseks muutunud närvivalu on raskesti ravitav. Mida teha, et ennetada püsiva tuimuse ja närvikahjustuse teket?
(1)Närvivalu on raskesti ravitav. See esineb 7–8 protsendil elanikkonnast, hõlmates viiendiku või veerandi kõikidest kroonilistest valudest. Füsioterapeut Silver Türk näeb oma praktikas efektiivseid ravivõimalusi, mis pole veel nii laialt levinud.
Neuropaatiline valu ehk lihtsamalt närvivalu tekib närvi struktuuri või funktsioonikahjustusest. Närvivalu võib tekkida vigastuste (diski sopistumine), sundasendite(karpaalkanali sündroom), diabeedi või ravimite (HIV ja vähi ravimid) mõjul.Vigastustele omane närvivalu on kiirguva iseloomuga: kaelast kätte, piki roidekaart, tuharast või nimmepiirkonnast jalga. Eriti suure närvikahjustuse puhul võib närvivalu asenduda täieliku tundetusega. Samas ei pruugi valu olla välistatud, mille heaks näiteks on amputeeritud jäseme fantoomvalu.
Valuvaigistite häirivad kõrvalmõjud
Närvivalu ravitakse tavaliselt kõige tavalisemate valuvaigistite ehk mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega. Need ravimid toimivad siis, kui närvivalu on põletikulistlaadi. Kui põletik ei ole peamine, siis on vaja muid meetodeid. Diabeedi närvivalu ennetamiseks on pikemat aega olnud kasutusel vitamiin B12, mida kasutatakse ka muude närvivalude puhul, aga vähem. Opiaatide kasutamist närvivalu pikaajaliseks raviks välditakse, kuna need sobivad rohkem lühiajaliseks kasutamiseks.
Mõnevõrra efektiivsemad ja ühtlasi enim kasutatavad on tugevatoimelised kesknärvisüsteemi ravimid: karbamasepiin, gabapentiin ja pregabaliin, tramadool, duloksetiin ja amitriptüliin. Nende ravimite peamine roll on närvivalu kontrolli all hoidmine ehk valu kohene vähendamine. Paraku on neil palju kõrvaltoimeid.