„Märkan lennukisse sisenejate silmadest, kellel on kartus lendamise ees.“ Kogenud stjuardess aitab taltsutada lennuhirmu

Stjuardess Kadri-Ann Varik asus lennunduses ametisse 20 aastat tagasi. Külma närvi ja kiiret tegutsemist nõudva töö puhul tuleb kasuks rikkalik kogemustepagas ja seda Kadri-Annil jagub. „Pole olukordi, milles ma poleks varem olnud. Tean juba igas situatsioonis, mis on parim tegutsemisviis,“ ütleb karastunud aviaator. Lennusaatjad näevad oma töös iga päev ka lennuhirmu küüsis vaevlevaid inimesi. Mis on kogenud stjuardessi soovitused, et keegi lennukis hirmumõtetega piinlema ei peaks?

Stjuardess Kadri-Ann Varik asus lennunduses ametisse 20 aastat tagasi. „Mu tollane abikaasa töötas Aero Airlinesis ja lennundus oli nii ka minu elu osa. Kui mu noorim laps hakkas saama 3-aastaseks, oli mul valida, kas lähen panka tagasi või võtan midagi uut ja ägedat ette. Kuna Estonian Air palkas parajasti lennusaatjaid, mõtlesin, et proovin,“ meenutab Kadri-Ann karjääripööret.

Lennusaatjaid koolitavad lennufirmad ise ja kursus kestab umbes 2 kuud. Tervis peab olema loomulikult väga hea. Pideva õhurõhu kõikumise tingimustes on näiteks kõrvad eriti tundlik osa kehast, rääkimata muudest tervisehädadest. Lennusaatjad käivad meditsiinilises komisjonis vähemalt iga viie aasta tagant, ametipiloodid vähemalt kord aastas.

Lisaks tugevale tervisele on lennusaatjal vaja ka head stressitaluvust ning lennuhirmu puudumist. Ega lennuhirmuga reeglina sellesse ametisse pürgitagi. „Lennusaatjaks tullakse ikka sellepärast, et totaalselt armastad lendamist, sel juhul ei olegi hirmul kohta,“ ütleb Kadri-Ann. Ent reisijaid, kes lendamist pelgavad, kohtavad stjuardessid ja stjuuardid oma töös pea iga päev.

„Olen ühe korra elus ise ka tundnud lennul hirmu...“

Mida on lennuhirmu kohta rääkida kogenud pardateenindajal ja millised nipid aitavad kartusest üles saada, loe edasi juba artiklist.