Diagnoosimata ATH põhjustab täiskasvanutel tõsiseid tagajärgi, sealhulgas sõltuvusi. Kuidas häirega edukalt toime tulla?

Oma töös näeb pereteraapia väljaõppes eripedagoog Annika Laving, kuidas ATH-ga täiskasvanud elavad kümme aastat ja kauemgi valediagnoosidega. Seetõttu on nende tervis ja enesehinnang saanud tublisti mõjutada või on see viinud sõltuvushäireni.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on neurobioloogiline eripära, mida iseloomustavad hüperaktiivsus, impulsiivsus ja tähelepanu defitsiit. ATH sümptomid võivad avalduda juba varases lapsepõlves ning jätkuda täiskasvanueas. Kui ATH jääb õigel ajal diagnoosimata, võib see põhjustada tõsiseid tagajärgi, sealhulgas erinevaid sõltuvushäireid ja valediagnoose, mis raskendavad veelgi täiskasvanu igapäevaelu ja heaolu.

Sõltuvused kui eneseravi

Diagnoosimata ATH-ga kaasnevad sageli erinevad sõltuvushäired, nagu alkoholi-, narkootikumide-, ostu- ja töösõltuvus, mis toimivad toimetulekumehhanismidena. Diagnoosimata ATH-ga täiskasvanud kasutavad neid sõltuvusi eneseraviks, et hallata keskendumisprobleeme, sotsiaalset ärevust ja unetust. Näiteks võivad nad sotsiaalsetes olukordades, kus neil on raske suhelda, lõõgastumiseks alkoholi või narkootikume kasutada. Need on aga lühiajalised lahendused, mis pikaajaliselt probleeme süvendavad.