„Parim enne“ ja „kõlblik kuni“ – mida need toidupakendil tähendavad ja mis neil vahet on?

Toiduohutuse tagamiseks märgitakse pakenditele sõnad „parim enne“ või „kõlblik kuni“ ning säilimisaeg, mis ajani toit on söögikõlblik või säilitab oma omadused. „Parim enne“ toitu võib süüa ka pärast säilimisaja möödumist, „kõlblik kuni“ toidud muutuvad aga pärast säilivuskuupäeva lõppu kasutuskõlbmatuks.

„Kõlblik kuni“ märgitakse kiiresti riknevale kaubale, mis ei ole pärast vastavat kuupäeva söömiseks kõlblik. Selline märgistus on näiteks värskel lihal ja kalal ning toorpiimal ja salatitel, mis oma koostise tõttu on soodne keskkond riknemist põhjustavate mikroorganismide kasvuks ja paljunemiseks.

„Kõlblik kuni“ tähistusega tooteid ei tohi pärast märgistusel esitatud kuupäeva müüa ega tarbida, sest need võivad ohustada inimese tervist.

„Parim enne“ tähendab, et toidu kvaliteet on parim enne pakendile märgitud kuupäeva möödumist. Selle kuupäevani säilitab õigetes tingimustes hoitud toode oma eeldatava kvaliteedi. Pärast „parim enne“ säilimisaja möödumist võib toit kaotada oma lõhna- ja maitseomadusi, muutuda tekstuurilt või konsistentsilt ja väheneda võib toote vitamiinide sisaldus, aga seda sobib mõistliku aja jooksul endiselt süüa ning toodete tarbimine mõistliku aja jooksul pärast „parim enne“ kuupäeva ei too endaga kaasa ohtu tarbija tervisele.

Samuti võib selliseid tooteid pärast pakendil märgitud aega müüa.

„Parim enne“ kuupäevaga on tähistatud näiteks leib, sai, juust, küpsised, maiustused, maitseained, jahu, karastusjoogid ja konservtooted. Sarnaselt Põhjamaadega on ka Eestis hakatud pastöriseeritud piimatoodete puhul üle minema „kõlblik kuni“ märgistuselt „parim enne“ märgistusele, sest kuumtöötlemisel inimese tervisele ohtlikud bakterid üldjuhul hävivad.

Minimaalne säilimisaeg kuni kolm kuud märgitakse pakendile kuupäeva täpsusega. Kui minimaalne säilimisaeg on 3–18 kuud, piisab kuu ja aasta märkimisest. Väga pikka aega säilivatel toiduainetel märgitakse vaid aasta.

On olemas ka kolmas toiduainete grupp. Sinna kuuluvad tooted, millele ei ole vaja säilimisaega märkida. Sellised on näiteks sool, suhkur, äädikas; samas ka näiteks värske aedvili ning pagaritooted, mis süüakse eeldatavalt ära 24 tunni jooksul pärast valmistamist.

„Parim enne“ toodete tarbimine säästab raha ja vähendab toiduraiskamist

Reeglina ei juhtu absoluutselt mitte midagi pärast „parim enne“ kuupäeva kukkumist, kinnitab „parim enne“ kuupäeva kas kohe ületava või juba ületanud kaupa müüva poe Sumena tegevjuht Joosep Kaljula.

„Meile Sumenas meeldib öelda „parim pärast“, sest siis saab samaväärse toote poole soodsama hinnaga,“ toob ta välja ühe olulise nüansi. „Parim enne“ kuupäevaga kaup hinnatakse ka tavapoodides suurelt alla ja see tähendab, et teadlik tarbija saab näiteks kuivainete või maiustuste pealt väga kena summa kokku hoida.

Kaljula sõnul on ostjad küll teadlikud, et toitu, mille „parim enne“ on möödas, võib tarbida, kuid peljatakse, et toiduaine kvaliteet ja maitse on halvenenud. „Meie omast kogemusest ütleme, et nii ei ole,“ julgustab ta siiski pisut aegunud toiduainetele võimalust andma.

„Täna hommikul jõin kohvi nädal aega kuupäevast möödas piimaga. Esmalt nuusutasin, et lõhnaks normaalselt, ja siis kallasin väikese tilga kohvi peale ning jälgisin, et tükki ei tõmbaks,“ toob Kaljula näiteks.

„Tegelikult on iga toiduainega täpselt samamoodi! Vanasti, kui piima, muna, saia jne tehti ise või osteti naabri käest, siis läks kodumajapidamistes palju vähem toitu raisku, kuna pakile polnud peale prinditud ühtegi kuupäeva, mis tarbijat hirmutada võiks,“ tuletab poepidaja meelde.

Oluline on märgata, kuidas tooteid on säilitatud. „Õigete säilitustingimuste juures säilivad kuivained isegi aastaid peale „parim enne“ kuupäeva. Valede säilitustingimustega võib toote kvaliteet juba enne „parim enne“ kuupäeva möödumist halveneda,“ toob Kaljula välja. Tähtis on hoida toiduaineid kuivas ja jahedas, st päikesevalgusest ja liigsest niiskusest eemal, toatemperatuuril. Näiteks konservid ja kuivained sobivad söömiseks tõenäoliselt veel mitu kuud, kuid konkreetseid suuniseid siin enam anda ei saa – tarbija peab toidu ohutuses ise veenduma.

Kuidas hinnata, kas „parim enne“ toit kõlbab veel süüa?

1. Vaata – kontrolli esmalt pakendi ja seejärel toidu välimust. Kas pakend on terve? Kummis pakend on ohumärk ja seda pigem osta ei soovita. Kas toidul on märke hallitusest, käärimisest, mädanemisest või ebaharilikust värvist? Kas toidu välimus ja tekstuur on oluliselt muutunud? Kui märkad midagi, mis on tavapärasest erinev või tekitab kahtlust, jäta see toode ostmata.

2. Nuusuta – halb, hapukas või tavapärasest erinev lõhn annab märku, et toode on vananenud või riknenud.

3. Maitse – kui toit näeb välja normaalne ja lõhnab tavapäraselt, võid väikest kogust maitsta. Kui maitse on muutunud või on tekkinud ebameeldiv mekk, on see märk toidu riknemisest ja seda enam süüa ei tohiks.

Mida toidu säilivuskuupäevade juures tähele panna?

• Pööra kaupluses toitu ostes tähelepanu märgistusele: ära vaata ainult kuupäeva, vaid otsi üles ka „parim enne“ või „kõlblik kuni“ märge – need on heaks suuniseks, kuidas toiduga käituda.

• Ära tarbi „kõlblik kuni“ kuupäeva ületanud kaupa.

• Pea meeles, et „parim enne“ aja ületanud toode on õigetes säilitustingimustes veel mõnda aega söömiseks kõlblik ja tervisele ohutu.

• Kui plaanid piima- või lihatoote täna ära süüa, võid osta tänase kuupäevaga toote. Pikemaks säilitamiseks need ei sobi.

• „Parim enne“ kuupäeva ületanud toit viska ära alles siis, kui oled veendunud, et selle kvaliteet ei ole enam söömiseks piisav – kontrolli toidu välimust, lõhna ja maitset.

Artikkel ilmub Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) üleeuroopalise toiduohutuse kampaania #Safe2EatEU raames, mida Eestis viib läbi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Kampaania eesmärk on aidata inimestel teha teadlikumaid otsuseid toitu valides. Eestis käsitleb kampaania viit teemat: kuumtöötlemine, toidutekkelised haiguspuhangud, toidu säilimisaeg, toidupakendi märgistus ja lisaained.

Tutvu lähemalt ka kampaania veebilehega.