Et ahjupraad oleks ohutu: liha ahjus valmistades jälgi küpsetusaegu ja sisetemperatuuri

Korralik hügieen ahjuliha ette valmistades ning küpsetusaegadest ja sisetemperatuuridest kinnipidamine aitavad vältida toiduga levivaid haigusi.

Toore lihaga võivad edasi kanduda bakterid ja haigused, mis põhjustavad väga kehva enesetunnet – enamjaolt seedehäireid, kõhukrampe, oksendamist, aga ka peavalu ja palavikku. Paljud neist võivad tüsistusena tekitada püsivaid või isegi surmaga lõppevaid tervisehäireid. Levinumad on näiteks salmonelloos, listerioos, kolibakter (Escherichia coli), toksoplasmoos. Nende põhjuseks on saastunud või ebapiisavalt termiliselt töödeldud liha, kala ja piimatoodete tarbimine ning pesemata köögi- ja puuviljade söömine.

Enamikku neist on võimalik vältida, kui pidada kinni elementaarsetest hügieenireeglitest ning tootja soovitatud küpsetusaegadest ja temperatuuridest.

Toidu kuumtöötlemisel peab selle sisetemperatuur tõusma 75 kraadini, et haigust tekitavad mikroobid häviks. Linnuliha või suuretükilise liha kuumtöötlemisel tuleks liha sisetemperatuuri kontrollida lihatermomeetriga. Seejuures on oluline jälgida, et termomeeter ei puutuks vastu luud või küpsetusanuma seina. Näiteks võib liha pealmine kiht olla täiesti valminud, kuid sisemine temperatuur ei ole veel saavutatud, mille tõttu võivad säilida lihas haigustekitajad ning põhjustada tervisehäireid. Ka koogi küpsetamisel on oluline veenduda, et küpsetustemperatuur on piisav haigustekitajate hävitamiseks.

Kuumtöödeldud toitu tuleb säilitada kas kuumana üle 60 °C või jahutatuna alla 7 °C. Seetõttu on oluline meeles pidada, et liha, mida paari tunni jooksul ära ei tarbita, on vaja maha jahutada ja külmikusse tõsta.

Köögiviljade ettevalmistamisel väldi ristsaastumist

Enne küpsetamist pese köögiviljad jooksva vee all põhjalikult, et eemaldada mustus. Üldjuhul piisab nende sooja veega loputamisest ja käte vahel õrnalt hõõrumisest, kuid köögiviljade pesemiseks võib kasutada ka spetsiaalset harja. Vajadusel koori köögiviljad.

Kasuta puhtaid lõikelaudu ja nuge, et vältida ristsaastumist. Lõikelaudu varu majapidamisse nii palju, kui tarvis on. Üks võiks olla ainult toore liha jaoks.

Juhul, kui ei kasutata eraldi lõikelaudu, on ristsaastumise vältimiseks oluline lõikelaudu toidutegemise vahepeal hoolikalt pesta. Kuna iga päev noaga lõikelauda kriipides tekivad sinna olenemata materjalist praod, tuleb lõikelaudu aeg-ajalt välja vahetada.

Millisele kõrgusele panna toit ahjus küpsema?

Electroluxi koolitusjuhi Margus Sootsi sõnul on kõige kindlam reegel ahjus küpsetamisele, et kui ei tea, siis aseta pann keskmisele kõrgusele. „Ahjud on disainitud nii, et kõige keskmisel kõrgusel oleks kõige ühtlasem soojusjaotus, nii et enamik toite valmib seal väga hästi.“

Ta annab veel mõne soovituse: „Kui küpsetad rooga, mille alumine pool peaks olema eriti krõbe, aseta rest põhja lähedale. Kui soovid krõmpsuvat koorikut või grillida, siis aseta toit küpsema ahju ülaossa.“

Ahjude kasutusjuhendites on sees, mitut plaaditäit toitu võiks ahjus korraga küpsetada, tavaliselt tuleb ahi toime kuni kolmega. Aga siis on eriti oluline valida õige režiim, sest ülevalt-alt küpsetamisega kärssavad ära nii ülemine kui ka alumine plaaditäis ning keskmine jääb tooreks.

Siis võiks kasutada hoopis pöördõhku, mis paneb ahjus kuuma õhu ringlema. See on vajalik näiteks siis, kui tahad mitmel tasapinnal korraga küpsetada suuremat kogust toitu, või roogade puhul, mille jaoks on hästi oluline, et terves ahjus oleks pidevalt ühtlane temperatuur, näiteks leiva küpsetamine. Ka köögiviljade kuivatamiseks sobib pöördõhk suurepäraselt.

Parim toit valmib puhtas ahjus

Jäätmed ja rasv ahjus põhjustavad suitsu ning kõrbemist. Seetõttu tasub ahju sisemus aeg-ajalt pehme lapiga üle käia. „Kindlasti ei tasuks ahjude puhastamisel kasutada tugevaid puhastusvahendeid, mis võiks hiljem sattuda toidu sisse,“ hoiatab Margus Soots.

Teinekord veest ja lapist paraku ei piisa. Kuid alati, kui oled ahju seinte ja ukse külge kinni kuivanud toidujäätmeid mõne kangema puhastusvahendiga küürinud, tuleb ahjupinnad korralikult veega puhtaks loputada! Vastasel juhul kõrbeb ahju jäänud puhastusvahend ise ahju seinte külge, tekitab ebameeldivaid lõhnu ja kuumutamisel tekkivad ühendid võivad toidu maitse täielikult rikkuda.

Paljudel ahjudel on pürolüüspuhastuse funktsioon. Pürolüüs tähendab, et ahi puhastab end ise – 480-kraadise kuumuse juures põleb kõik orgaaniline tuhaks ning edasi pole vaja teha enamat, kui tuhk niiske lapiga ahju põhjast kokku pühkida. Sõltuvalt sellest, kui tihedalt ahju kasutad ja kui palju see kasutuse käigus määrdub, võib pürolüüsi kasutada paari-kolme kuu kuni poole aasta järel.

Artikkel ilmub Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) üleeuroopalise toiduohutuse kampaania #Safe2EatEU raames, mida Eestis viib läbi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Kampaania eesmärk on aidata inimestel teha teadlikumaid otsuseid toitu valides. Eestis käsitleb kampaania viit teemat: kuumtöötlemine, toidutekkelised haiguspuhangud, toidu säilimisaeg, toidupakendi märgistus ja lisaained.

Tutvu lähemalt ka kampaania veebilehega.