Jahekapi ülaossa pane valmistoidud, näiteks koogid, jogurtid, kohupiimad, juust.

Keskmisesse riiulisse säti õhukindlalt suletud karpidega eelmise päeva toidud, vorstid, singid ning erinevad purkidesse, pudelitesse ja kartongi pakendatud toiduained.

Alumise riiuli tagasein on külmiku kõige külmem koht. See on sobiv koht toore liha ja kala säilitamiseks. Ka piima võiks panna just sellele riiulile.

Uks on külmiku kõige soojem koht, sinna sobivad mahlad, moosid, kastmed, ketšupid jm, mis taluvad aeg-ajalt ka sooja temperatuuri.

Salatisahtel on salatitele, puu- ja köögiviljade säilitamiseks. Seal on ka paremad niiskustingimused värske kraami säilitamiseks. Sealjuures, kui külmikul on rohkem kui kaks salatisahtlit, tasub lugeda külmiku juhendist, milline neist on mõeldud madalama niiskusega säilitamiseks (sinna sobivad värsked puuviljad) ja milline kõrgema niiskusega säilitamiseks (sinna sobib lehtsalat).

Kuhu panna munad, piim, liha, salat?

Kõik võiks panna külmkapi alumisse ossa. Salatit võiks hoida salatisahtlis, kus see säilib paremini kui mis tahes muul lahtisel riiulitel. Liha ja piim tuleks paigutada jahekapi alumisele riiulile, mis on selle külmikuosa kõige jahedam koht. Kui hoida külmikus liha kauem kui kaks päeva, tasub see panna aga hoopis sügavkülmikusse.

Kõige paremad tingimused munade säilitamiseks on tagatud selliselt, et säilitamise ajal temperatuur võimalikult vähe muutuks. Sageli on plastist munarestid ostes külmiku ukse küljes, kuid külmikut kasutusse võttes tasuks need tõsta põhiriiulile, sest ukse riiulitel kõigub temperatuur kõige rohkem.

Mida panna ja mida mitte panna külmiku ukse sisse?

Uksesahtlitesse võiks panna kõiki neid toiduaineid, mis taluvad hästi ka sooja, kuid mida pere armastab tarbida jahedalt. Need on näiteks mahlad, limonaadid, keedised, kastmed, ketšupid. Kindlasti ei tasu külmiku uksesahtlites hoida toiduaineid, nagu liha ja kala, mis riknevad kiiresti ning mille säilitamine külmas on ülitähtis.

Kus on jahedam, kus soojem?

Temperatuur külmiku jahekapis muutub suunaga ülalt alla ja uksest tagaseinani. Jahekapi ülaosas on õhk mõnevõrra soojem kui alaosas. Samuti on soojem külmiku uksepoolne osa ning tagaseinas on temperatuur jahedam. Vahemikud ei ole suured, kuid õrnade toiduainete, näiteks lehtsalati ja puuviljade õigesti külmikusse panemine aitab neil paremini säilida ja vähendab toiduraiskamist.

Mõnedel külmikutel on ka spetsiaalsed riiulid konkreetsete toiduainete säilitamiseks. Näiteks eraldi riiul liha või juurviljade jaoks. Sel juhul on selles külmikuosas tagatud ka vastavad temperatuurid ja niiskustingimused, et vältida toiduainete riknemist või kuivamist. Näiteks on väga paljudes külmikutes salatisahtel just sel eesmärgil.

Mis võiks olla kodukülmiku optimaalne temperatuur?

Parim temperatuur külmiku jahekapis on +3 °C, mis ei lase toidul rikneda. Mõnes külmikuosas võib sel juhul temperatuur olla kõrgem, kuid eeldatavasti ei ületa see 4,5 °C. Seda ülempiiri tuleb kindlasti hoida, et vältida bakterite paljunemist. Sügavkülma temperatuur tasub aga hoida –18 °C juures. Külmkapi temperatuuri tuleks aeg-ajalt üle kontrollida.

Kui tihkelt täis tohiks külmiku toppida?

Kui külmik on tõeliselt tihkelt toitu täis, nii et asjad ei mahu enam üksteise peale ega vahele, siis see pigem ei ole hea. Sellisel juhul võib õhuliikumine külmikus olla takistatud, mille tõttu võib temperatuur külmikus tõusta. Kui temperatuur tõuseb juba üle 4,5 kraadi, võib selline olukord kiirendada toidu riknemist.

Samal põhjusel tuleks jälgida, et toitu külmikusse pannes ei asetataks karpe ega nõusid otse vastu seina või ventilaatorit. Vähemalt väike vahe tuleks sisse jätta. Õhu liikumine külmikus on väga tähtis, see aitab ka riiulite vahel temperatuuri õigesti jaotada.

Kas külmik töötab efektiivsemalt, kui ta on pigem täis, või siis, kui karpide-totsikute-potsikute vahel on õhku?

Külmiku võib panna korralikult toitu täis, kuid jälgida tuleb, et jääks ka pisut ruumi toidukarpide ja tagaseinte vahel. Kindlasti ei tohiks külmiku riiulivahesid viimse piirini täis toppida eelnimetatud põhjustel.

Kui tihti ja mida kindlasti puhastada, et külmik kõige paremini oma tööd teha saaks?

Külmiku jahekapi põhjalikumat puhastamist soovitatakse iga kolme kuni nelja kuu tagant ning sügavkülmal vastavalt vajadusele. Sellele lisaks tasub iga nädal jahekapi nähtavad riiulipinnad, ukseääred ja külmikuuks, eriti uksekäepide, pehme niiske lapiga üle käia. Kord nädalas vaadake ka salatisahtel üle ja tehke vajadusel puhtaks. Keemilisi vahendeid tasub külmiku puhastamisel kasutada pigem vähe ja selliseid, mille puhul toiduga kokkupuutumine ei ole probleemne. Külmkapi puhtus on samuti oluline ning see on üks tegur, mis aitab hoida toitu värskena.

Artikkel ilmub Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) üleeuroopalise toiduohutuse kampaania #Safe2EatEU raames, mida Eestis viib läbi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Kampaania eesmärk on aidata inimestel teha teadlikumaid otsuseid toitu valides. Eestis käsitleb kampaania viit teemat: kuumtöötlemine, toidutekkelised haiguspuhangud, toidu säilimisaeg, toidupakendi märgistus ja lisaained.

Jaga
Kommentaarid