Keskiga on viimane aeg, et hakata vähendama dementsuse riski. Millist rolli mängivad geenid ja menopaus?

Hiljuti avaldatud uuringus selgub, et keskiga on parim aeg selleks, et prognoosida, milline on aju tervis hilisemas eas. Confido neuroloog professor Toomas Toomsoo selgitab, mida oma aju tervise heaks saab ära teha.

Vanus 40–65 eluaastat mängib keskset rolli, et märgata dementsuse riskitegureid. Teadlased on leidnud selles vanuses inimestel struktuurseid muutusi ajus ja muutunud geenide avaldumist, mis on seotud kognitiivse langusega, sealjuures mäluga. Seepärast on see ka otsustav periood, mil saab veel sekkuda. Vajame rohkem uuringuid just keskea kohta, et töötada välja varajased sõelumismeetodid ja leida uued ravieesmärgid, mille abil ennetada inimeste kognitiivse seisundi halvenemist.

Inimaju areneb kogu täiskasvanuea jooksul ning seda iseloomustavad nii lineaarsed kui ka mittelineaarsed arenguteed. Need omakorda on piiritletud pöördepunktidega, mis peegeldavad suure tõenäosusega degeneratiivsete ja arenguprotsesside vahelist tasakaalu. Laiemas plaanis näitavad nii aju valgeaine kui ka vatsakeste ruumala mittelineaarset langust ja kasvu umbes kuuendal elukümnendil. Nende struktuurid varieeruvad kerge kognitiivse kahjustuse ja Alzheimeri tõve korral erinevalt.