KUULA või VAATA | Neuroloog dr Katrin Gross-Paju: dementsusega inimene vajab tuge ja mõistmist

Dementsus mõjutab miljoneid inimesi üle maailma, sealhulgas paljusid meie lähedasi. Kuid mida me tegelikult dementsusest teame? Millised on selle sümptomid, kuidas sellega toime tulla ja kuidas saame oma lähedasi kõige paremini toetada? Teemat avab Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja dr Katrin Gross-Paju.

Kui lähedane on hakanud unustama hiljutisi sündmusi, vestlusi või olulisi kuupäevi, kuid mäletab hästi varasemaid aegu, lisaks küsib korduvalt samu lugusid või esitab samu küsimusi ning hakkab tuttavates kohtades eksima ja tuttavates olukordades segadusse sattuma, võib see olla esimene märk hiilivast dementsusest.

Lähedase dementsuse ära tundmine võib olla keeruline, sest sümptomid arenevad tavaliselt aeglaselt ja võivad alguses olla kerged. Peamised märgid, mida lähedase puhul tähele panna, on mälukaotus, mõtlemise ja planeerimise raskused, suhtlemisprobleemid ja keelekasutus, mure orienteerumisega, käitumise ja meeleolu muutused ning halvenenud otsustusvõime.

Dr Katrin Gross-Paju selgitab Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ dementsuse olemust ja selle varajase diagnoosimise olulisust. Praegu saame heal juhul aeglustada haiguse progresseerumist ja parandada inimese elukvaliteeti, kuid millised võiksid olla ravivõimalused tulevikus?