TAI: sõeluuringute väliselt avastatud vähid on tihti kaugele arenenud
Nii rinna-, emakakaela- kui ka jämesoolevähi sõeluuringul avastatud vähijuhud olid märkimisväärselt varasemas staadiumis kui samas vanuserühmas väljaspool sõeluuringut avastatud juhud – nii näitavad Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskelt avaldatud selleaastase vähiraporti andmed. Vähi esimeses ja teises staadiumis sümptomeid tavaliselt veel ei esine, ent vähieelse seisundi või vähi varajane avastamine aitab ennetada haigestumist, suurendada tervenemise tõenäosust ja ravida patsienti tõhusamalt, mistõttu on oluline kutse saamisel sõeluuringul osaleda.
2021. aastal registreeriti Eestis kokku 8224 vähi esmasjuhtu, millest 4084 diagnoositi meestel ja 4140 naistel. Kõige sagedamad pahaloomulised kasvajad meeste seas olid sarnaselt varasematele aastatele eesnäärme- ja kopsuvähk, mis moodustasid vastavalt 26% ning 13% kõigist vähi esmasjuhtudest. Naistel diagnoositi kõige sagedamini rinnavähki ja naha mittemelanoomi, mis mõlemad moodustasid 19% esmasjuhtudest.
Võrreldes COVID-19 pandeemiale eelnenud viie aasta (2015–2019) keskmisega, oli 2021. aastal diagnoositud vähijuhtude arv 8% väiksem, seega jätkus 2020. aastal alanud juhtude arvu vähenemine, mida võib tõenäoliselt seostada pandeemiaaegse ja -järgse tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähenemisega. Nii oli hematoloogiliste kasvajate juhtude arv 2021. aastal 16% väiksem kui pandeemiaeelse perioodi keskmine, neeruvähi puhul oli langus 15%, nahamelanoomi puhul 11% ja eesnäärmevähi puhul 8%. Teisalt võib mõnede vähipaikmete juhtude arvu langust seostada pikaajalise riskitegurite vähenemisest tingitud trendiga (kopsu- ja maovähk) või sõeluuringu mõjuga (emakakaelavähk).
Haigestumine pahaloomulistesse kasvajatesse suureneb vanusega – rohkem kui kolmandik kõigist vähi esmasjuhtudest diagnoositi üle 75-aastastel inimestel. Nooremates vanuserühmades esineb naistel vähki sagedamini kui meestel, ent alates 55. eluaastast on meeste haigestumine naistest märgatavalt sagedasem. Lastel ja noortel esineb kasvajaid harva – 2021. aastal diagnoositi 0–14-aastastel lastel 20 ning 15–34-aastastel noortel 120 pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu. Hinnanguliselt 40% kõigist kasvajatest on ennetatavad, mistõttu ei saa alahinnata eluviisivalikute olulisust vähiennetuses – alkoholi ning tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamine, ebapiisav kehaline aktiivsus ja ülemäärane kehakaal suurendavad vähki haigestumise tõenäosust.
„Meie analüüsi tulemused ilmestavad, et sõeluuringutel osalemine on väga oluline, kuna need aitavad leida vähieelseid muutusi, mille varajane avastamine ja ravi võimaldavad ära hoida vähi tekke või diagnoosida juba tekkinud pahaloomuline kasvaja võimalikult varases staadiumis, et tõhusa ja vähem kõrvaltoimeid põhjustava raviga saavutada paremad ravitulemused“, tõdes vähiregistri analüütik Mari-Liis Zimmermann.
2021. aastal olid 20% meestest ja 15% naistest vähi diagnoosimise hetkel välja kujunenud kaugmetastaasid ehk siirded teistesse elunditesse, mistõttu on ravi oluliselt keerukam ja kallim ning mõnikord ka ebatõhus. Kõhunäärmevähi korral esinesid kaugmetastaasid ligi 60% meestest ja 50% naistest ning kopsuvähi korral mõlema soo puhul umbes 40% patsientidest. Kui meestel oli kopsuvähi staadiumijaotus diagnoosimise hetkel sarnane 2020. aasta omale, siis naiste puhul vähenes märgatavalt esimese staadiumi juhtude osakaal ning suurenes neljandas staadiumis diagnoositud juhtude osakaal. Positiivne on, et esimeses staadiumis avastatud eesnäärmevähi juhtude arv on kasvanud ning mõnevõrra on vähenenud neljandas staadiumis diagnoositud emakakaela- ja eesnäärmevähi juhtude arv.
Eesti vähitõrje tegevuskava 2021–2030 üks eesmärk on viia vähipatsientide elulemusnäitajad paikmeti Põhjamaadega samale tasemele. Elulemus sõltub ravi tõhususest, aga ka varasest avastamisest. Paljude vähkide viie aasta suhteline elulemus oli Eestis Soome ja Taaniga samal tasemel, ent suurim mahajäämus esines mitte-Hodgkini lümfoomi ning pea- ja kaelapiirkonna vähi korral (huul, suuõõs, neel).
„Kasvaja võimalikult varane diagnoosimine on ravi tõhususe seisukohalt väga oluline, kuid paraku jõutakse Eestis diagnoosimiseni sageli alles siis, kui vähk on juba levinud algkoldest kaugemale,“ tõdes vähiregistri analüütik Mari-Liis Zimmermann. „Just sel põhjusel võtsime vähiregistri andmete analüüsimisel esimest korda fookusesse sõeluuringul avastatud vähijuhtude staadiumid,“ lisas ta.
Võrreldes sõeluuringul ja samas vanuserühmas sõeluuringu väliselt diagnoositud rinnavähi juhtude staadiume ilmnes, et sõeluuringul leitud juhtudest oli märkimisväärselt suurem osa esimeses staadiumis. Sõeluuringul leitud emakakaelavähi juhtudest diagnoositi enamus in situ ehk mitteinvasiivse kasvajana ja esimeses või teises staadiumis, ent sõeluuringu väliselt diagnoositi samas vanuserühmas enam kui pooled juhud kolmandas või neljandas staadiumis. Emakakaelavähi haigestumuse langust, mis sai alguse 2014. aastal, saab nüüdseks seostada sõeluuringu positiivse mõjuga. Emakakaelavähi ennetusele on kaasa aidanud ka uudse HPV kodutesti pakkumine, tänu millele on sõeluuringus osalevate naiste osakaal suurem kui kunagi varem.
Sõeluuringul avastatud jämesoolevähi juhtude puhul oli esimeses staadiumis kasvajate osakaal samuti suurem ning neljanda staadiumi osakaal märkimisväärselt madalam kui sõeluuringu väliselt diagnoositud juhtudel. Jämesoolevähi sõeluuringu ennetavat mõju ei ole veel märgata, samas on uuringuga hõlmatus praegu soovituslikust tasemest madalam. WHO hinnangul peaks sõeluuringule kutsutud inimestest uuringul osalema vähemalt 70%, et need oleksid kulutõhusad ja täidaksid oma eesmärki vähendada vähihaigestumust ja suremust. Eestis on kõigi sõeluuringute osalusmäär endiselt alla soovitusliku taseme, kuigi peale COVID-19 pandeemiat on see hakanud taas kasvama.
TAI äsja avaldatud Eesti vähiregistri andmetele tugineva raportiga „Vähk Eestis: haigestumus 2021, elulemus 2017–2021 ja sõeluuringul avastatud vähijuhud“ on võimalik täismahus tutvuda TAI kodulehel.
