Isadus lükkub järjest kaugemale? Meestearst selgitab, millised on pärast 40. eluaastat isaks saamisega seotud riskid nii lapsele kui vanemale
(60)Lapsi saadakse tänapäeval varasemaga võrreldes hiljem. See on kergitanud küsimusi naiste ja meeste viljakuse, aga ka erinevate terviseriskide kohta. Rääkides bioloogilisest kellast ehk sellest, mis vanuses on kõige parem lapsi saada, on jutt tavaliselt küll eelkõige naistest, kuid tulevase lapse tervislikku seisundit mõjutab olulisel määral ka isa vanus ja elustiil. Meesterast Kristjan Pomm selgitab, millega tuleks arvestada hilisemas vanuses lapse saamisel ning kuidas vähendada erinevate arenguhäirete riski.
Isaks saamise vanus on arsti sõnul eelkõige Euroopa riikides viimaste aastakümnete jooksul tõusnud. Nii on ka Eesti puhul võimalik tõdeda, et kui 1990date alguses moodustasid suurima osa värskelt isaks saanutest 20-29 aastased, siis tänaseks, 30 aastat hiljem, moodustavad suurima isaks saanud meeste hulga just 30-39 aastased mehed. Samuti on selgelt vähemalt kahekordistunud 40-54 aastaselt isaks saavate meeste osakaal. 65-aastaste ja vanemate isade osakaal on püsinud muutusteta samal tasemel.
Viljakuse langusega tulevad ka muud tervisehädad
On igati mõistlik oma elu enne lapse saamist võimalikult hästi korda seada ning võtta ette lapsevanemaks olemise vastutus alles siis, kui tunneme end kindlalt. Siin tuleb aga arsti sõnul arvestada ka võimalike ootamisega seotud riskidega. „Näiteks on väga hästi teada, et vanuse kasvades esineb paraku rohkem haiguseid,“ räägib Pomm. „On leitud, et 40-44 aastastel meestel, kellel on hakanud viljakus langema, esineb kaasuvaid haiguseid tervelt kaks korda sagedamini.“
