Higist tilkuvad peopesad ja läbiimbunud aluspesu: piinlikku tervisemure ei peaks lihtsalt välja kannatama

Higistamine on n-ö legaalne tegevus vaid spordisaalis ja kõvasti füüsilist tööd rassides. Aga mis siis, kui higistamine on igas mõttes kontrolli alt väljas ja see rikub juba sotsiaalset elu?

Põhjuseid, miks mõni inimene higistab eriti tugevalt, on väga palju alates füüsilisest pingutusest ja palavusest kuni lõpetades tõsiste haigusteni välja. Liighigistamine ehk hüperhidroos on seisnud, mille korral higinäärmed eritavad enam vedelikku kui tavaliselt. Seejuures ei ole liigselt higistaval inimesel higinäärmeid rohkem kui muidu, vaid need lihtsalt töötavad usinamalt kui tavapäraseks termoregulatsiooniks vaja.

Meliva dermatoloog dr Alina Brokk ütleb, et lokaalse higistamise all kannatab 1-3 protsenti elanikkonnast ja see on tihti geneetilise eelsoodumusega - pooltel esineb sarnast probleemi suguvõsas ja sel juhul võib see olla pärilik haigus. „Nendel patsientidel on peamiseks mureks liigne higistamine selgelt piiritletud aladel nagu kaenlaalused, peopesad, jalatallad ning harvemini nägu ja peanahk. Algab mure tihti järk-järgult juba teismeas,“ selgitab ta.

Generaliseerunud ehk üle kogu keha higistamise puhul higistab suurem osa kehast, lokaalsele higistamisele omastele piirkondadele lisaks ka selg ja genitaalid. Dr Broki sõnul tuleb sel juhul alati välistada terve rida haigusi, mis higistamist võivad põhjustada.

Enamasti tekib liighigistamine noores eas ja kui seda ei ravita, siis võib kesta kogu elu.