„Uhhuu-kirjandus võib teha parandamatut kahju.“ Arstid selgitavad, kui tõsine probleem on tänapäeval terviseärevus

Negatiivsete uudiste voog ei näi lõppevat, olgu selleks sõjaoht, majanduslangus, kriisides siplev poliitika, haridus või meditsiinisfäär. Info üleküllus on teinud inimesed ülemuretsevaks. Ärevusest on saanud ajastu katk, uus negatiivne normaalsus, igaüks kardab midagi. Nagu sõjast ning toimetulekuga seotud ebakindlusest vähe oleks, näib pead tõstvat ka terviseärevus. Ülepaisutatud hirmudega kimpus inimesi näevad arstid oma töös iga päev.

Elame kriiside ajajärgul – ebakindlus tuleviku suhtes, info üleküllus ja valeinfo vohamine on nagu kütus, mis hoiab ärevuse-mootori podisemas neis, kelle terve talupojamõistus ja kaine ratsionaalne meel vankuma kipuvad.

Sotsiaalmeediakanalites lisavad lõkkele hagu isehakanud eksperdid, kes vaimse tervise kriisi najal ärevatele inimestele küsitava väärtusega nõu annavad. Keeruline on vahet teha teaduspõhistel nõuannetel ning uhhuu-valdkonna tinistajatel, kes end enesekindlalt terapeudiks tituleerivad omamata selleks mingitki erialast haridust. Dr Google on näpuliigutuse kaugusel ja internetis laiuva terviseteemalise teabe sees orienteerumiseks pole meditsiinihariduseta inimesel lihtne terasid sõkaldest eristada.

Meediakanalites ilmuvad üksteise järel tõsised kogemuslood inimestest, kes kaotanud võitluse ränga haigusega või nendega parasjagu maadlevad. Selliste lugude positiivne algtõuge on muidugi tõsta inimeste terviseteadlikkust ja ärgitada tervislikumale eluviisile, nügida neid sõeluuringutes osalema ja hoidma sidet oma perearstiga. Teisalt on see küte terviseärevusele, mis sunnib luubiga analüüsima iga pisimatki aistingut, valu ja vaevust ning pidama süütut sümptomit mõne surmaohtliku tõve märgiks. Uurisime kuidas näevad olukorda arstid.

Intervjuu andsid perearst Laagri perearstikeskuse juht dr Triinu-Mari Ots ja Confido esmatasandi meditsiinijuht dr Karita Košeleva. Loe usutlust kahe arstiga juba artiklist.