Rästik inimest niisama ei ründa, hammustamise põhjustab enamasti talle peale astumine, mistõttu lööb madu oma hambad kõige sagedamini jalga. Salvata saanud jäse tuleks käepäraste vahenditega lahastada, et vältida koevedeliku liikumist ja sellega mürgi kiiret edasikandumist ülejäänud kehasse. Kui kannatanul on tugev janu, võib talle anda mõõdukalt mittealkohoolseid jooke. Seda ei tohi aga teha tugeva iivelduse, oksendamise või teadvushäire korral.

„Kindlasti ei tohi kuidagimoodi hammustuskohta lisaks vigastada – mürgi väljaimemine või hammustuskoha väljalõikamine on rahva seas legendina levinud abivõtted, aga neist tasub hoiduda, sest kasu asemel tehakse vaid kahju,“ rõhutab arst. Samuti pole mõistlik hammustuskohale jää­kotti asetada, seegi võib suurendada kudede kahjustust...

Mida veel pead teadma rästikuründe kohta, loe edasi juba artiklist.

Jaga
Kommentaarid