Miks tuleb rästikuründe korral alati pöörduda arsti juurde? Mida teha ja mida kindlasti mitte teha, kui rästik on hammustanud

Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja Lilian Lääts sõnab, et enamiku hammustusjuhtude korral elu ohus ei ole. Eestis jääb Tervisekassa andmetel maohammustuste arv aastas alla saja. Haiglaravi rästikuhammustuse tõttu vajab igal aastal 30 – 60 inimest. Mis on esimesed asjad mida teha, kui madu on salvanud?

„Rästikuhammustuse korral on väga oluline jääda rahulikuks ja kutsuda abi. Kuigi arvatakse, et ligi kolmandikul hammustusjuhtudel inimese kehasse mürki ei satu, ei ole seda kuidagi võimalik välisel vaatlusel tuvastada ja seetõttu on vaja helistada kiirabisse või transportida kannatanu ise haiglasse,“ ütleb dr Lääts.

Rästik inimest niisama ei ründa, hammustamise põhjustab enamasti talle peale astumine, mistõttu lööb madu oma hambad kõige sagedamini jalga. Salvata saanud jäse tuleks käepäraste vahenditega lahastada, et vältida koevedeliku liikumist ja sellega mürgi kiiret edasikandumist ülejäänud kehasse. Kui kannatanul on tugev janu, võib talle anda mõõdukalt mittealkohoolseid jooke. Seda ei tohi aga teha tugeva iivelduse, oksendamise või teadvushäire korral.

„Kindlasti ei tohi kuidagimoodi hammustuskohta lisaks vigastada – mürgi väljaimemine või hammustuskoha väljalõikamine on rahva seas legendina levinud abivõtted, aga neist tasub hoiduda, sest kasu asemel tehakse vaid kahju,“ rõhutab arst. Samuti pole mõistlik hammustuskohale jää­kotti asetada, seegi võib suurendada kudede kahjustust...

Mida veel pead teadma rästikuründe kohta, loe edasi juba artiklist.