Kopsuvähi risk on suitsetajatele teada. Tubakatoodetest tingitud hammaste välja langemine ja nägemise kaotus tuleb enamikule üllatusena

Suitsetamine on üks levinumaid sõltuvusharjumusi, mille tekkimise aluseks on tubakas leiduva nikotiini stimuleeriv toime kesknärvisüsteemile. Vastupidiselt 1940.-50. aastatele, kui tubakafirmade reklaamplakatitel võis näha isegi arste ja suitsetamist peeti populaarseks glamuursete inimeste tegevuseks, on tänaseks suitsetamise kahjulik mõju organismile arvukate teadusuuringutega tõestatud.

Lisaks vähile soodustab suitsetamine paljusid teisi ränki haigusi. Mis need on?

Sisse hingatud suits liigub kopsudesse, kus suitsus leiduvad ained imenduvad vereringesse. Sigarettides on tuhandeid kemikaale, millest ligi 40 - 50 puhul on tõestatud otsene vähki soodustav toime. Lisaks leidub hulgaliselt neis teisi ohtlikke aineid alates nikotiinist ja vingugaasist kuni radioaktiivse polooniumi ja geneetilisi mutatsioone esile kutsuvate lämmastiku ühenditeni.

Suitsetamine mõjutab meie organismi kõiki elundkondi ja on selgelt tunnistatud riskifaktor paljude haiguste tekkimiseks. Hinnanguliselt 40% suitsetajatest surevad enneaegselt mõne suitsetamise foonil tekkinud haiguse tõttu. Lisaks suitsetajale endale hingavad seda sama suitsu sisse teised ruumis viibivad mitte-suitsetajad, kes samuti sigarettide kahjulikust mõjust ajapikku kahjustatud saavad.

Milline on suitsetamise mõju silmadele, suuõõnele, hingamiselundkonnale, südame- ja veresoonkonnale, nahale, kuse- ja suguorganitele? Loe lähemalt artiklist.