Iga päikesekreem fotovananemise eest ei kaitse. Millal eelistada mineraalset ja millal keemilist päikesekaitsefiltrit?

Me kõik armastame päikese sooja paitust, mis toimib märkamatu heaoluvitamiinina. Kahjuks teame ka seda, et päikesega ühes käib hoiatussilt: ettevaatust, võib hammustada! Kuidas võiksime päikest turvaliselt nautida?

Päevitamine on justkui kahe poolega münt. Ühelt poolt pole mingi uudis, et see kiirendab vananemist, võib põhjustada hulga nahaprobleeme ning hullemal juhul koguni nahavähki. Teisalt aga sünteesib meie nahk päikesekiirguse toimel D-vitamiini, mis tugevdab immuunsust, aitab kaltsiumil ja fosforil imenduda, osaleb südamelihase talituses, närvikoe toimimises, aitab verel normaalselt hüübida ja palju muud. Päikesekiirgus aitab reguleerida ka meie biorütme, tasakaalustada hormoone ning soodustab head tuju ja tasakaalus unetsüklit. Seega, üks on kindel: niisamuti nagu enese päikese käes praadimine ei tee meile ka teeneid varjualuseid pidi suve mööda saatmine. Võti päikeselt parim kätte saada peitub teadlikkuses ja mõõdukuses.

Teadlik päikesevannid võtmine

Mida lähemale suvi sõuab, seda intensiivsemaks päike muutub. Kuigi soov saada pruuniks teiseks juuniks on suurema osa aastast pimedal ajal elavate põhjamaalaste puhul täiesti mõistetav, tasub siinkohal meenutada head eesti vanasõna: tark ei torma. Nahale tuleb anda aega päikesega harjuda. Päevitamine ei tohiks kunagi tähendada kaitsmata nahaga tundide viisi enese pruuniks grillimist. Küll aga on täiesti ohutu võtta hommikupoole teadlikult päikesevanne, lubades esimesel päeval kaitsmata nahale viis minutit päikest, teisel päeval juba kümme minutit ja nii edasi. Aeglaselt ja samm-sammult nahka päikesega harjutades ja päevas mõnekümne minuti jooksul päikest kehale lastes ei ole põletusohtu ning suvelt saab kätte vaid parima.