Noorematel meestel ja naistel võib südameinfarkt tulla ka ilma sümptomiteta. Riskist annab keha märku hoopis teisiti
(110)Infarktid on levinud probleem, mille riskitegurite maandamiseks on võimalik päris palju ise ära teha. Kahjuks oodatakse elustiili muutmisega sageli aga esimeste vaeguste tekkimiseni. Kardioloog Margus Viigimaa selgitab, keda ohustavad südamehaigused kõige enam ja mida saab nende ennetamiseks omal käel ette võtma.
Hea uudis on see, et infarktide diagnostika ja ravi on Eestis nii palju arenenud, et täna on suremus – eriti just haiglasisene suremus – oluliselt langenud. „Eestis ravitakse infarkti väga hästi,“ kinnitab Viigimaa. „Kui kunagi veetsid infarktihaiged haiglas kuni kuu aega, siis täna saavad nad üldjuhul juba 3-5 päevaga tagasi koju taastuma.“
Infarkti puhul on kõige olulisem kiire reageerimine. Arsti sõnul tuleb ei tohi infarkti kahtlustusega oodata, et äkki hakkab parem või läheb ise üle, sest reageerimise kiirusest sõltub inimese väljavaade. „Iga minut on arvel,“ rõhutab Viigimaa. Eestis on ööpäevased infarkti teenistused Tallinnas kahes kohas, PERH-is ja ITK-s ning Tartus Tartu Ülikooli kliinikumis.
Infarktide statistika seevastu eriti muutunud ei ole ja kvaliteetsetest arstiabist hoolimata on kõige parem ravi siiski ennetamine. „Kui vaadata vahemikku 2015-2022, on meil täna infarkte praktiliselt sama palju või imenatuke vähem,“ räägib Viigimaa.
