Murdsid käeluu, põed 2. tüüpi diabeeti või vajad puusaliigese vahetust? Vaata, kui kallis on sinu „tasuta“ ravi
(34)Oleme harjunud arstiabiga, mis on justkui tasuta. Tõsiasi on see, et tervishoid ei ole ega saa kunagi olema tasuta, sest seda rahastatakse meie ühiselt makstud maksudest. Maailmas unikaalne on ka see, et Eesti inimeste ravikulud katab suures osas riiklik ravikindlustus ja seda sõltumata inimese makstud maksude suurusest.
Ravikindlustusse tehtud sissemaksete eest tagab tervisekassa inimese haigestumisel raviteenuste eest maksmise, kompenseerib retseptiravimid ja meditsiiniseadmed ette nähtud ulatuses, maksab haiguslehel oldud aja eest haigusraha jne.
Toome mõned näited sageli esinevate tervisemurede tegelikest ravikuludest, mille arveid Eestis ravikindlustatud patsiendile ei esitata ehk nende eest tasub tervisekassa.
Luumurd on üks levinumaid vigastusi Eestis. Erinevate õnnetuste tagajärjel saab luumurde aastas 37 000 inimest. Kõige rohkem on luumurdudega patsiente 10–14aastaste seas.
Keskmiselt kulub ühe patsiendi luumurru ravile umbes 600 eurot. See võrdub ühe eksootilisema reisi lennupileti hinnaga.
Kõige sagedamini pöördutakse arsti poole sõrme või randme murruga (7500 inimest aastas). Sel juhul piirdub ravi enamasti röntgeni ja kipsiga ning läheb keskmiselt aastas maksma 115 eurot patsiendi kohta.
Kõige kulukamad on aga reieluumurrud, mis eeldavad tihti pikemat haiglas viibimist või koguni puusaliigese vahetust. Reieluumurru ravi maksab keskmiselt 4200 eurot inimese kohta.
2. tüüpi diabeet
Eestis haigestub 2. tüüpi diabeeti igal aastal 5600 inimest ehk seda haigust põeb iga kuueteistkümnes inimene. Kõige rohkem esineb haigust 70–79aastaste seas.
2. tüüpi diabeet on elustiilihaigus, mis on tervisliku toitumise ja liikumisega ennetatav. Diabeeti pole võimalik ravida, aga seda saab ravimitega tõhusalt kontrolli all hoida. Keskmiselt kulub tervisekassal ühe patsiendi ravile 136 eurot aastas ja retseptiravimitele ligi 350 eurot aastas. See võrdub treeningklubi aastase pääsme hinnaga.
Kuigi diabeedi ravis on kasutusel palju erinevaid ravimeid, kulub kõige rohkem ravikindlustuse raha semaglutiidi peale. Seda vajab üle 5800 patsiendi enam kui 4,5 miljoni euro eest aastas.
Lisaks ravimitele vajavad diabeeti põdevad inimesed meditsiiniseadmeid, mille hüvitamisele kulub tervisekassal 1,4 miljonit eurot aastas – ühe patsiendi kohta keskmiselt 48 eurot. Suurem osa rahast läheb glükomeetri testribade peale, mida kasutab pea 24 000 inimest.
Endoproteesimine
Puusa- või põlveliigese asendamine ehk endoproteesimine on Eestis üks sagedasemaid plaanilisi lõikusi. Kulunud liigeseid asendatakse Eestis ligi 3500 korda aastas ja see arv kasvab pidevalt. Kõige rohkem vajavad endoproteesimist 60–69aastased inimesed.
Keskmiselt kulub ühe patsiendi liigese vahetamise operatsioonile umbes 5000 eurot. Selle lisanduvad operatsioonile eelnev ja järgnev ravi, mis jääb 1500 euro kanti inimese kohta. Selle raha eest saab endale lubada ühe töökorras kasutatud auto.
Kallimad ravijuhud on tervisekassale maksma läinud rohkem kui 20 000 eurot. Viimase viie aasta jooksul on seda ette tulnud paarkümmend korda.
Kuigi COVID-19 enam epideemia mõõtmeid ei võta, on kahe viimase aasta jooksul arstiabi vajanud üle 3700 inimese, kelle ravikulud ulatusid ligi 4000 euroni patsiendi kohta. Kõige rohkem murrab koroonaviirus 80–89aastaseid.
Nagu me teame, võib koroonaviirus kulgeda väga raskelt ja kaasa tuua pika intensiivravil viibimise ning kuuekohalised raviarved. Alates COVID-19 saabumisest on 38 patsienti vajanud ülikallist ravi. Eestis on ühe patsiendi tüsistuste ravimiseks haiglas kulunud isegi üle 428 000 euro. See võrdub ühe uhke elumaja hinnaga.
Lisaks ravikulule on tervisekassa hüvitanud üle 4600 inimesele vähemalt 1,5 miljoni euro eest retseptiravimeid ja üle 72 000 inimesele 14 miljoni euro eest töövõimetuslehti, mis on seotud COVID-19-ga. Keskmiselt läheb koroonaviirusega seotud kuludeks 400 eurot inimese kohta aastas.
Tahad teada, kui palju on tervisekassa sinu ravi eest maksnud? Logi sisse terviseportaali ja vaata järele.
