„See ei olnud mingi tilgad-püksis-naljaasi, vaid uputus.“ Evelin kannatas seitse aastat uriinipidamatuse all, enne kui leidis lahenduse

Uriinipidamatus on piinlik mure, mis võib sõna otseses mõttes elu üle võtta. „Minus oli pidevalt hirm, et ma haisen. Päevad olid täidetud lõputu riiete küürimise ja muretsemisega,“ meenutab Evelin (49), kes vaevles uriinipidamatuse probleemiga seitse aastat. Ta proovis kõike, kuid lõpliku leevenduse tõi operatsioon.

Pidamatuse probleem algas siis, kui Evelin sai emaks. „Laps oli suur ja ma kärisesin sünnitusel täiega. Paranesin väga vaevaliselt ja veel kuu aega pärast sünnitust oli kõndimine valus.“ Hullem üllatus saabus aga mõni kuu hiljem, kui ta proovis taas alustada sörkjooksuga. „Ma olin paari sammuga põlvedeni läbimärg. See ei olnud mingi tilgad-püksis-naljaasi, vaid uputus.“

Evelin teadis, et uriinipidamatus võib pärast sünnitust tekkida ja abi võib saada vaagnalihaste harjutustest. Nii asuski Evelin innukalt treenima. Ta ostis internetist harjutuste paketi, mille järgi treenis väga korralikult kuus nädalat. „Kasu ei olnud sellest absoluutselt, sest midagi ei muutunud. Lõpuks kadus motivatsioon harjutada ning asemele tulid enesesüüdistused. Mõtlesin, et teen midagi valesti, aga ega küsida ju ka kelleltki ei saa,“ sõnab ta.