VAATA | „Jagatud ruum“ x „Mis mõttes?“ podcast: Kes kontrollib, see armastab? Uurime lähisuhtevägivalla varjatud külgi
Miks on nii, et enim vägivalda kogeme statistika järgi just neis suhetes, mis peaksid olema kõige turvalisemad? Millised on lähisuhtevägivalla hallid alad, milles sinikaid ei teki, ent isoleerimise ja kontrolli püüdlused terve suhte piirid ületavad? Vaimse tervise taskuhääling “Mis mõttes?” ning lähisuhtevägivalla teemaline podcast “Jagatud ruum” ühendasid jõud, et küsimusi lähemalt uurida. Stuudios on Kätlin Konstabel ja Liis Allmäe, vestlust juhib Marta Pulk.
Ilmselt ei ole olemas paarisuhet, kus kunagi poleks teineteisele midagi halvasti öeldud. Konfliktid ja nende ühine lahendamine on suhete loomulik osa. Kuid millal võib öelda, et sõnalised konfliktid on väljunud tervete suhete piiridest ja kujunemas vägivaldseks? Kuidas saame aru, et tegemist on emotsionaalse vägivallaga?
“Märksõna on siin pidev. Pidev alavääristamine, teises sellise tunde tekitamine, et ta on mõttetu, nõme, ei oska midagi, on mitte keegi” kirjeldab emotsionaalset vägivalda psühholoog Kätlin Konstabel. “Ja siis sellised põnevad väljendid, et ma pean kelleltki luba küsima. Kui inimene väga palju räägib, et ta peab oma kaaslase käest luba küsima ja ta ei ütle seda naljana, siis peaks mõtlema hakkama, mis toimub”, lisab ta.
“Emotsionaalset vägivalda mõõdab hirmutunne. See võib olla ka füüsilise vägivallaga hirmutamine või ähvardamine ennast ära tappa” lisab naiste tugikeskuste teenusejuht ja podcasti “Jagatud ruum” kaaslooja Liis Allmäe.
Vestlusest selgub, et füüsilise ja emotsionaalse vägivalla kõrval saab eristada ka majanduslikku. Mida majanduslik vägivald tähendab ja millised on erinevad viisid raha abil teist inimest kontrollida?
“See on jälle võrdsuse küsimus. Kas majanduslikke otsuseid tehakse koos? Kas inimene saab oma teenitud raha ise kasutada või annab selle vägivalla toimepanijale? Võib-olla takistatakse tööl käimist.” ütleb Allmäe. “Majandusliku vägivalla vorm on ka see, kui kulutatakse ohjeldamatult partneri raha, võetakse tema nimel laene ja muid kavalaid asju, eeldades, et see on okei” lisab Konstabel.
Kuidas tunda ära lähisuhtevägivalla hallid alad? Kellel ja kuidas on õigus sekkuda? Ning millised on riigi poolt pakutavad abivõimalused?
Kuula vaimse tervise podcasti “Mis mõttes?” ja lähisuhtevägivalla teemadele keskenduva taskuhäälingu “Jagatud ruum” ühist episoodi, et neist ja paljudest teistest seotud teemadest lähemalt kuulda.
Saate ajakoodid
0:00 Sissejuhatus
4:14 Milliseid termineid peaks lähisuhtevägivallast teadma?
10:25 Millised on vägivalla liigid ja peidetud vormid?
16:45 Millal on tegemist emotsionaalse vägivallaga?
20:45 Isoleerimisest kui lähisuhtevägivalla ilmingust
25:30 Seksuaalsest vägivallast
29:30 Majanduslikust vägivallast
32:35 Hallid alad lähisuhtevägivallas
34:15 Miks on lähisuhtes raske vägivalla piire ära tunda?
42:20 Kellel on kuidas on õigus sekkuda?
53:48 Milliste märkide järgi tunneb terapeut ära lähisuhtevägivalla?
57:30 Millal kaalub olukorra ohtlikkus üle konfidentsiaalsuse?
58:30 Millised spetsialistid ohvritega töötavad?
1:00:30 Mis on kutsega psühholoogide ettevalmistus lähisuhtevägivallaga tegelemiseks?
1:07:00 Perearstide rollist ja tasuta abi võimalustest
1:10:15 Pereteraapia võimalused ja ohud lähisuhtevägivalla puhul
1:13:00 Vägivaldsete suhete ennetamisest ja vägivallast loobumise tugiteenustest
1:16:00 Mis on taasohvristamine?
1:22:34 Kokkuvõte
